Proviisorid: apteegireformiga tuleb senisel kujul jätkata

Valga haigla apteek.

FOTO: osta.ee

Tallinnas kogunenud Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja üldkogul leiti, et apteegireform tuleb senisel kujul lõpule viia. 1. aprillil lõppeva viieaastase üleminekuperioodi järel lahutatakse Eestis rahvatervise huvides ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamisõigus jääb üksnes proviisoritele.

„Eesti on pärast viis aastat kestnud apteegireformi valmis üle minema proviisorapteekide süsteemile,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Reformi tulemusel tegutseb Eestis juba üle 200 proviisorosalusega apteegi, samuti on reformi lõpu eel teatanud mitmed suuremad ravimite hulgimüüjatele kuuluvad apteegiketid apteegireformiga kaasatulemisest. Ka hetkel reformi nõuetele mittevastavates apteekides toimuvad tegevused, et need saaksid jätkata toimimist pärast 1. aprilli.“

Alamaa-Aas nentis, et üleminek proviisorapteekide süsteemile on väljakutse. „Viimane kolmveerand aastat on kahetsusväärselt kulutatud katsetele üksikute suurettevõtte ärihuvides reformi tagasi pöörata ja loodud sellega kogu valdkonnas ebakindlust. Apteek peab olema eelkõige tervishoiule ja patsientide tervisemuredele, mitte ärikasumile keskenduv asutus,“ lisas Alamaa-Aas. „Riik andis viis aastat tagasi proviisoritele ülesande valmistuda proviisorapteekide süsteemile üleminekuks alates 1. aprillist 2020. Oleme selleks valmis, kuid vajame ka töörahu ja kindlust, et viimasel hetkel ei hakata reformi tühistama.“

Eile Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja üldkogudel osalenud proviisorid taunisid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu poolt 16. veebruaril tehtud üleskutset apteegireformi tühistamiseks, sest seal toodud väited ei vasta tegelikkusele.

„Patsientide huvides on ravimivaldkonna läbipaistvus ja sõltumatu apteegiteenuse osutamine kõikjal. Apteegireform seda ka toetab, samas kui apteekide koondumine 2-3 ravimite hulgimüüja kätte seab patsientide varustamise ravimitega väga suurde ohtu nagu nägime ketiapteekide äkksulgemisel 18. detsembril,“ ütles Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane. „Apteegiteenus vabaneb reformi käigus ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. See suurendab konkurentsi ka ravimite hulgimüüjate vahel ja aitab kaasa patsiendile võimalikult soodsate ravimihindade saavutamisele.“  

Rebane lisas, et poolteist kuud enne reformi lõppu hirmu külvamine ravimite kättesaadavuse vähenemisega maapiirkondades on vastutustundetu. „Maapiirkondades tegutsevadki juba praegu põhiosas proviisorapteegid, mis on 8. veebruaril juba ka kirjalikult pöördunud apteegireformi toetuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete poole. Ainus võimalus maapiirkondades apteegiteenuse tagamiseks ongi reformiga senisel kujul lõpuni minemine,“ ütles Rebane.  

Vaata maa-apteekrite ERKRE fraktsiooni pöördumise täisteksti ja sellega liitunud apteekrite nimekirja http://bit.ly/2SrzdxU.

TAUST

1. aprillil lõppeva reformiga läheb Eesti üle proviisorapteekide süsteemile, kus apteeke võivad pidada vaid proviisorid ja ravimite jae- ning hulgimüük on lahutatud.  

Reformi aluseks olevad ravimiseaduse muudatused võeti Riigikogus vastu 2014/2015.aastal.  

Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena üle 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. Enamikku maapiirkondade apteekidest peavad proviisorid, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.

Apteegireformi hõlbustamiseks töötas ravimiamet välja ka veebikaardi https://apteegid.ravimiamet.ee, mis annab ülevaate kõigist hetkel reformi nõuetele mittevastavatest apteekidest sh 1. aprillist omandinõuetele mittevastavatest apteekidest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles