Ilmar Tagel: Põlvamaa vajab korralikku siseujulat ja -halli

Ilmar Tagel Foto: Arvo Meeks

Põlvalane avaldab imestust, et plaani on võetud ehitada linna uus vallamaja ja parandada ka riigiametnike töötingimusi ning selleks maksumaksja raha jätkub, kuid spordibaaside ehitamiseks mitte.

Aastatel 1977–1984 ehitas Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonn (MEK) oma töötajate tarbeks ujula, tervisekompleksi ja ühiselamu (praegune Pesa hotell). Objekt ei olnud riiklikus plaanis ja seda ehitati seitse aastat poolsalaja teiste objektide arvelt. Ehitus tõi MEKile kahjumit ning töötajad kaotasid oma lisatasud. Ujula basseini betoneerimine kestis 30 tundi. Betoon toodi segistitega Tartust. Olin tollal Põlva MEKi tootmisosakonna juhataja ning ujulale ehitusmaterjalide fondide ja hiljem materjalide välja ajamine oli meie tootmisosakonna töötajate töö.

Praegu tegelen rahvusvahelisel tasemel triatloniga. 2018. aastal tulin Euroopa meistrivõistlustel olümpiadistantsil – 1500 meetrit ujumist, 40 kilomeetrit jalgrattasõitu, 10 kilomeetrit jooksu – oma vanuseklassis kolmandaks. Osalen Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene ühise triatloni Baltic Cup karikavõistlustel. Tänavu toimuvad 4. juulil Euroopa meistrivõitlused triatloni olümpiadistantsil Tartus.

Põlva ujula oli aga sügisel aasta lõpuni suletud. Käisin 15. augustist kolm kuud Põlvast Tartusse ujumistreeningutele lootuses, et kohe-kohe avatakse Põlva ujula ja saab kodunt 500 meetri kaugusel trennis käia.

Suur oli minu pettumus selle aasta algul, kui selgus, et ees ootas 36 aastat tagasi rajatud, betoneeritud ujulabassein – vann. Teadaolevalt seda 36 aasta kestel remonditud ei ole. Ujula on amortiseerunud.

Selgus ka, et rahaliselt on pensionärile ujumine pärast saunakompleksi valmimist küllaltki kulukas. Laupäevadel ja pühapäevadel avatakse ujula kell 12 ja pensionäri sooduspilet on 6 eurot. Varem sai pensionär käia iga päev ujumas ja kuupilet oli 23 eurot. Tänada tuleb valitsust, et on olemas hea tasuta transport Põlva ja Tartu vahel.

Suur oli minu pettumus selle aasta algul, kui selgus, et ees ootas 36 aastat tagasi rajatud, betoneeritud ujulabassein. Teadaolevalt seda 36 aasta kestel remonditud ei ole. Ujula on amortiseerunud.

Leian, et Põlvamaa vajab korralikku siseujulat ja sisehalli. Seda saaksid põlvamaalased tõesti nautida. On ju meie maakonna elanike tervisenäitajad ühed viletsamatest. Mõelgem meie lastele, nende tervisele.

Lähiümbruses Võrumaal on kaks ja Valgamaal samuti kaks ujulat. Viljandimaal on neid lausa neli: Viljandis, Karksi-Nuias, Abja-Paluojal ja Suure-Jaanis. Põhja-Sakala vallas asuva Suure-Jaani ujula anti käiku mullu. Ujulad on gümnaasiumide juures. Muide, tegemist on riigihalduse ministri Jaak Aabi koduvalla ja -maakonnaga.

Kurb on lugeda, et lugupeetud minister käib Põlvamaal otsimas kohta uuele riigimajale ja et Põlva vald eraldab üle miljoni euro maksumaksja raha uue vallamaja ehituseks. Eeskuju võiks hoopis võtta Põhja-Sakala vallast, kes rohkem kui 4 miljoni euro eest ehitas Suure-Jaani ujula ja tervisekeskuse. Eeskuju võib võtta ka Elva vallast, kes ehitab Elva gümnaasiumi kõrvale tänavu käiku minevat spordihalli. Ka Verevi järve äärde plaanitakse eraettevõtjaga kahasse ehitada ujula aastaringseks kasutamiseks. Samuti tahetakse ujulat ehitada Tõrva linna.

Meie riigigümnaasium ehitati paraku spordibaasideta. Tollal räägiti, et riigil ei ole raha. Nüüd, kolm aastat hiljem, jätkub aga riigil raha Põlvas riigiametnike töötingimuste parandamiseks ja vallal maksumaksja raha uue vallamaja ehituseks. Mida sellistest eelistustest arvata?