Arved Breidaks: Tehvandile katus peale

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Talvel ujumiseks Eestis ühtegi järve üles soojendama ei hakata, sest see oleks arutult kallis, loodusevaenulik ja üleüldse arulage ettevõtmine, sest siseujulad on selleks juba kord ehitatud. Samas arutletakse tõsimeeli, et meile oleks vaja veelgi vingemaid lumetootmisseadmeid, mis suudaks puhuda suusalund ka soojakraadidega.

Läinud nädalal selgus, et Otepääl toimuma pidanud laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused jäävad ära, sest pole piisavalt lund. Lund pole tänavu jagunud ka teiste võistluste jaoks. Ja kuigi ajuti ilmuvad meediasse pildid, kuidas keegi on ikkagi lauad alla saanud, on üldjoontes kodumaine suusahooaeg tänavu ära jäänud.

Et talved pole Eestis enam need, mis vanasti, oli selge juba 10–15 aastat tagasi, mil suusakeskustesse hakkasid ilmuma lumekahurid. Lume omal käel valmistamiseks külmakraade ju ikka jagus.

Mida jõukamaks riik läks, seda rohkem jätkus toetusraha lumekahurite ostmiseks ning nüüdseks kuuluvad need iga talispordikeskuse standardvarustusse.

Talvel ujumiseks Eestis ühtegi järve üles soojendama ei hakata, sest see oleks arulage.

Ent tänavu selgus, et need kahurid, mis alates umbes miinus 4 kraadist lund toota suudavad, kuuluvad eelmises sõjas kasutatud arsenali hulka. Hea kui sealt lörtsigi tuli, aga sellistega juba maratone ja suurvõistlusi ei korralda.

Nõnda veeti Poolast Otepääle seadmed, mis suutsid lund toota isegi plusskraadidega. Ainult et seda oli liiga vähe ja liiga hilja, sest kogu raja katmiseks sellest relvastusest ei jätkunud.

Võib tajuda kasvavat soovi, et sellised lumemasinad võiksid ka meie käsutuses olla. Suusasport on ju pakkunud tugevaid tundeid. Miks siis mitte astuda lumetootmisega järgmisele tasemele, et saaks suusatada ka siis, kui suitsupääsuke juba pesa teeb?

Ühe lumetu talve põhjal ei saa järeldada, et edaspidi meie talved just sellised ongi. Aga küllap on suund kätte antud küll, kuhupoole kliima liigub. See tähendab, et ­suusasport koondub üha väiksemale maa-alale, mille kunstlumega katmine on majanduslikult otstarbekas: laskumisnõlvad, staadionid, ühe-kahe kilomeetri pikkused rajad suusakeskuse juures.

Siit edasi mõeldes: kas pole aeg kaaluda Tehvandile hoopis suusahalli rajamist, kus temperatuuri hoidmine lume säilitamiseks oleks jõukohane ja arukam, kui paisata kahuritest välja lund, mis sealsamas sulama hakkab. Täpselt nii, nagu oleme ehitanud ujulad, selmet üritada mõnd järve soojendada.