Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2020/02/18/12951424t1h2dc5.jpg)
- Otepääle tehti tervisekeskus, Puka alevikku perearstikeskus
- Nüüd on selgunud, et nende rajamisel on eksitud riigihangete seaduse vastu
- Juhatuse liige Andres Arike: kahju maksab kinni Otepää tervisekeskus
- Riigi tugiteenuste keskus lükkas projekti lõpparuande tagasi
Otepää tervisekeskuse ja Puka perearstipunkti rajamisel on selgunud, et eksitud on riigihangete seaduse vastu. Seetõttu riigi tugiteenuste keskus kogu rahalist abi välja ei maksa ning tervisekeskusel tuleb endal rohkem kukrut kergendada.
Otepää kesklinnas asuv nüüdisaegne tervisekeskus avas uksed aasta eest veebruaris. Puka perearstipunkti avamine leidis aset eelmisel kuul. Mõlemat rajas Otepää vallale kuuluv sihtasutus Otepää Tervisekeskus (OTK).
Projekti «Otepää esmatasandi tervisekeskuse kaasajastamine» kogumaksumus on üle miljoni euro, täpsemalt 1 353 165 eurot.
Toetust Euroopa regionaalarengu fondist on nii tervisekeskuse rajamiseks (1. etapp) kui Puka perearstipunkti väljaehitamiseks (2. etapp) taotletud kokku 853 600 eurot (690 000 eurot esialgne taotlus, lisaks lisataotlus seoses ehitise kallinemise ja Puka teenuskoha väljaehitamisega). Vallavalitsus on teatanud, et Otepää valla maksumaksjale läheb tervisekeskuse nüüdisajastamine maksma kokku ligi 500 000 eurot.
OTK juhatuse liige Andres Arike ütles jaanuaris, et Puka perearstikeskuse ehitus läks maksma 72 000 eurot. Sellest Euroopa Liit maksab umbes 30 000 eurot ja ülejäänud 42 000 jaguneb pooleks Otepää vallavalitsuse ja tervisekeskuse vahel.
Kuid nagu hiljuti selgus, siis päris kõik asjad hoonete rajamisel viimseni korrektsed olnud ei ole.
Toetus nõuti tagasi
Kõnealuse projekti käigus koostas riigi tugiteenuste keskus (RTK) eelmisel aastal kaks finantskorrektsiooni ehk toetuse tagasinõudmise otsust. Toetuse saaja ehk OTK on eksinud riigihangete seadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise vastu.
Üks toetuse tagasinõudmise otsus on tehtud Otepää tervisekeskuse peamise hoone ehitushanke käigus tellitud ja tehtud lisatööde kohta. Otsusega tunnistati abikõlbmatuks kokku 21 201,54 eurot (sealhulgas toetuse osa 13 543,54 eurot). Tagasinõutud summad on tasaarveldatud ning projekti eelarvet on mitteabikõlblike kulude võrra vähendatud, ütles RTK kommunikatsioonispetsialist Brit Kerbo.
Andres Arike, Otepää tervisekeskuse juhatuse liige
«Mis puudutab Otepää osa, siis mina riigihangete seadust rikkunud pole, kuid me ei pidanud ka vajalikuks rahastajaga vaielda.»
RTK kõneisik selgitas, et toetuse saaja ei korraldanud lisarahastuse kasutamiseks riigihanget, vaid lasi lisandunud tööd teha osaühingul Energia ja Ehitus, kellega oli eelnevalt sõlmitud leping ehitustöödeks riigihanke käigus.
Lisarahastusega remonditi olemasoleva hoone sokkel ja fassaad. Uues hoones ehitati välja ruumid 201–204a ning tehnosüsteemid ja tehti teise korruse ühendusgaleriiga seotud töid. Sestap nõudiski RTK tagasi Euroopa regionaalarengu fondi toetust 13 543,54 eurot.
Teine tagasinõudmise otsus koostati Puka hoone ehitushanke kohta, millest 25 protsenti osutus abikõlbmatuks (kokku summas 14 531,32 eurot, millest toetuse osas on 9154,73 eurot). «Seni meile esitatud kuludest on mitteabikõlblikud kulud maha arvatud ning projekti eelarvet on vastavalt vähendatud. Viimase maksetaotluse puhul vähendatakse makse summat ja eelarvet seni esitamata abikõlbmatute summade osas,» ütles Kerbo.
Ta selgitas, et toetuse saaja avaldas riigihanke mullu 22. märtsil ning pakkumiste esitamise tähtajaks määras 29. märtsi. Tulenevalt riigihangete seadusest ei tohi pakkumiste esitamise tähtaeg olla ehitustööde puhul lühem kui 15 päeva. Seetõttu nõudiski RTK tagasi Euroopa regionaalarengu fondi toetust 9154,73 eurot.
Kes maksab kahju kinni?
«RTK ei maksa abikõlbmatute summade osas toetust välja. Vastavad kulud tuleb toetuse saajal ise katta,» ütles Kerbo.
Kas seaduse vastu eksimine on selles kontekstis sama, mis seaduse rikkumine? «Ei saa eeldada, et toetuse saaja teadis, et tema käitumine on vastuolus seadusega,» sõnas RTK kõneisik Brit Kerbo. «Tegemist oli eksimustega, mille põhjustas riigihangete seaduse nõuete puudulik tundmine.»
OTK juhatuse liige Andres Arike lausus, et Puka perearstikeskuse puhul eksis ta ehitustööde lihthanke pakkumiste esitamiste tähtajaga. «Seda olen ma ka avalikult tunnistanud,» märkis ta.
«Mis puudutab Otepää osa,» lisas Arike, «siis mina riigihangete seadust rikkunud pole, kuid me ei pidanud ka vajalikuks rahastajaga vaielda.»
Kes korvab tekitatud kahju? «Kahju maksab kinni Otepää tervisekeskus. Vähenesid riigi tugiteenuste keskuse väljamakstavad summad,» ütles Arike, kes on ka Otepää vallavolikogu liige.
Rahaline seis
Küsimusele, milline rahaline seis Otepää tervisekeskusel praegu on, vastas ta: «Täiesti jätkusuutlik.»
Samas mullu augustis vastas ta samale küsimusele nõnda: «Elame hetkel peost-suhu-režiimil. Viimased varud on kulutatud Puka perearstikeskuse väljaehitamisele.»
Brit Kerbo sõnul on projekti tegevused lõpetatud ja selle kohta tuleb toetuse saajal hiljemalt veebruari lõpuks esitada lõpparuanne.
«Selle kinnitamise järel saab teha ka viimase toetuse makse ning töö tervikuna lõpetada. Selle eeldus on ka kasutusloa olemasolu ja teenuste osutamiseks vajalike tegevuslubade uuendamine,» rääkis Kerbo. «Projekti tervikuna saab hinnata pärast lõpparuande esitamist.»
Andres Arike kinnitas üleeile, et lõpparuanne on esitatud. «Kuna Puka perearsti ja ühe Otepää arsti tegevusluba on uuendamisel, lükati lõpparuanne tagasi. Minule teadaolevalt on mõlemad tegevusloa uuendused terviseameti menetluses,» mainis ta ja kinnitas, et kasutusload on olemas.
500 eurot palgale otsa
Otepää tervisekeskuse nõukogu mullu detsembris peetud koosoleku protokollist on lugeda, et juhatuse liige sai palgatõusu.
«Juhatuse liikme leping lõpeb 31. jaanuaril 2020. aastal. Juhatuse liige Andres Arike on teada andnud, et ta on nõus jätkama, kui lepingu tingimustes kokkuleppele jõutakse. Juhatuse liige teeb ettepaneku töötasu osas, mis oleks võrdne Otepää tervisekeskuses töötavate arstide palgaga, mis on umbes 2500 eurot kuus. Kehtiv leping tasuga 1800,» on kirjas avalikus dokumendis.
«Jaanus Barkala (nõukogu liige – toim) teeb ettepaneku tõsta tasu 500 euro võrra. Nõukogu esimees (Mare Raid – toim) teeb ettepaneku, et kui üldse tasu määra tõsta, siis sama sammuga, mis eelmise lepingu perioodi lõpus, mis oli +300 eurot. Toimub arutelu palga suuruse üle.»
Seejärel tegi nõukogu esimees ettepaneku panna hääletusele juhatuse liikme lepingu pikendamine (kehtivusega kolm aastat) koos tasu määra tõstmisega 500 eurot. Viieliikmelisest nõukogust oli kolm poolt, kaks liiget koosolekul ei osalenud. Seega sai kuupalgaks 2300 eurot.