44 protsenti töötajatest vaatab tööturul aktiivselt ringi
19. veebruar 2020, 19:56
44 protsenti töötajatest jälgib tööpakkumisi või on aktiivselt otsimas uut töökohta, lisaks on tööpakkumistele veel avatud 38 protsenti töötajatest, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja ja tööotsija.
Vähem kui viiendik ehk 18 protsenti Eesti töötajatest ei otsi ise aktiivselt tööd ega ole ka tööpakkumistele avatud. Valmisolek tööd vahetada on 82 protsendil Eesti töötajatest. Rohkem kui kolmandik töötajatest ehk 34 protsenti jälgib tööpakkumisi, iga kümnes töötaja otsib aktiivselt uut tööd ja 38 protsenti ei ole küll ise aktiivselt tööotsingutel, kuid on siiski tööpakkumistele avatud. Aasta tagasi oli valmisolek töökohavahetuseks 73 protsendil töötajatest.
„Töötajate valmidust tööd vahetada mõjutab suuresti tööandjate värbamisaktiivsus, kuna ligi pooled töötajad ehk 45 protsenti on saanud kutseid kandideerimiseks. Suur tööpakkumiste arv loob jätkuvalt töökohavahetuseks väga head võimalused,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Uuringust joonistub välja, et lähiajal kavatseb uuele tööle liikuda rohkem kui viiendik ehk 21 protsenti töötajatest.“
Auväärt lisas, et aasta esimene kuu näitas hüppelist kasvu töötajate aktiivsuses ja kandideerimisi võeti ette 27 protsenti enam kui aasta tagasi. „Tööotsinguid alustas jaanuarikuus ligikaudu 30 000 töötajat.“
Enim vahetati tööd klienditeeninduses, müügisektoris ja tööstuses ning tootmises – neid valdkondi on läbi aastate iseloomustanud keskmisest kõrgem tööjõu voolavus ja suur vabade ametikohtade arv. Mainitud sektori suurtel tööandjatel on värbamiskonkursside läbiviimine igapäevane töö, kuna otsida tuleb uusi inimesi nii olemasolevate töötajate asendamiseks kui ka loodavatele ametikohtadele.
Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee jaanuarikuu statistika näitab, et võrreldes 2019. aasta esimese kuuga kasvas töövõtjate huvi enim riigisektori ja turundusvaldkonna tööpakkumiste vastu, kus muutus seeläbi tihedamaks ka konkurents ühe ametikoha pärast. Lisaks sai pisut leevendust korrakaitse ja turvavaldkond, kuna suurenes töötajate soov antud valdkondades töötada. Teisalt on aga tegemist endiselt sektoriga, kus tööjõupuudus on väga terav.
Vaatamata kasvanud kandideerijate arvule, oli tööjõupuudus jaanuarikuus kõige kriitilisem haridus- ja infotehnoloogiasektoris ning kasvas ka vajadus tervishoiusektori töötajate järele, mis muutis töötajate leidmise antud valdkondades veelgi keerukamaks.
Ligi kolmandik ehk 32 protsenti töötasuga väga kehvasti toimetulevatest töötajatest otsis aktiivselt tööd. Halvasti toimetulevatest töötajatest 16 protsenti otsis aktiivselt tööd. Samas hästi või väga hästi toimetulevatest töötajatest otsis aktiivselt tööd vaid viis protsenti.
„Uuringust on selgelt näha, et töötajate toimetulek mõjutab oluliselt aktiivsust tööotsingul. Hinnangud toimetulekule on seotud ühelt poolt töötasu suurusega, teisalt aga ka töötajate tarbimisharjumustega ja ootustega oma elukvaliteedile,“ kommenteeris uuringut Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
„Hästi toimetulevate töötajate osatähtsus on aastaga pisut kasvanud ja see nõuab tööandjatelt suuremaid pingutusi, kuna palgaga rahulolevaid töötajaid on keerulisem töökohta vahetama meelitada. See tähendab, et tööpakkumised peavad olema läbi mõeldud ning arvestama sihtgrupi ootustega,“ lisas Kadri Seeder.