/nginx/o/2020/02/20/12954271t1hfb3d.jpg)
Sloveenias Julia alpide sülelusse jäävas Bledi järves said hiljuti teoks 12. maailmameistrivõistlused taliujumises. Eestist MMile jõudnuid üllatas kohaliku sõudebaasi peavärava taga püsti pandud avar valge telk, mille korstendest tõusis taeva poole suitsu. Telgi küljel püüdis pilke kiri «Võhandu maraton». Kuidas jõudis Eesti saunatelk nii kaugele?
Olin esimeste Bledi järve äärde jõudnud eestlaste seas ja kaesin hämminguga Võhandu aerumaratonil ja Tallinna taliujumise MMil nähtud suurt sauna sealses võistluskeskuses, kodust enam kui 2000 kilomeetri kaugusel. Tõsi, varem nähtu polnud säravvalge ning oli juba kasutustest väsinud ja kulunud olemisega.
Varsti selgus, et võrulaste hangitud ja võistluspaika Bledi järve kaldale toodud uus saun ongi MMi peasaun. Selle läheduses oli vaid kaks kohalike kohale toodud kuuma veega mullitünni.
Kuidas saun Sloveeniasse sattus?
«Ega me oma saunale reklaami teinud polegi,» nentis oma saunatiimiga Bledis askeldanud võrukas Hillar Irves.
«Eks info meie palju inimesi mahutavast saunast hakkas pärast Tallinnas toimunud taliujumise MMi ja samuti aerutajate kaudu rohkem levima,» rääkis ekstreemsporti harrastav mees, kes 2006. aastal Võhandu aerumaratoni ellu kutsus. Vana saun sai ehitatud 2012. aastal. Võhandu maratoni telksauna on kiitnud väga paljud aerumaratonidest osa võtnud. Selle omapära ja avarus jäi silma ka taliujujatele. 2018. aastal tõigi Irves mitmekorruselise lavaga sauna Eestis taliujumisvõistluste korraldanute soovil Tallinnasse.
Suur isemoodi kümblustelk esitles tookord tünnisaunade ja teiste väiksemate saunade kõrval end ise toonasest MMist osavõtnutele. Silma jäi see ka äsjase Bledi MMi korraldajatele ja IWSA (International Winterswimming Assotiation, tõlkes rahvusvaheline taliujujate ühendus) esindajatele.
/nginx/o/2020/02/20/12954269t1h3550.jpg)
«Olin veidi üllatunud, kui mulle helistasid praeguse MMi korraldajad Sloveeniast. Nad tegid ettepaneku tulla saunaga Bledi,» möönis Irves.
«Meie saun oli siis juba kulunud ning kutse Bledi ja juubelihõnguline võistlus andsid varasügisel tõuke uue, suurema sauna hankimiseks,» avas Irves tagamaid.
Uue sauna tarbeks telliti Saksamaalt suur telk, millel pikkust 12 ja laiust kuus meetrit. 10 meetri pikkused lepapuust saunalavad kolmekorruselise lava tarvis ja puupõrand valmisid Võrumaal. Samuti telliti uued ahjud kodukandist – Vastseliinast. Poodidest hangiti kerisekivid, metalltorud ning eeskojale vajalik koormapresent ja nagid.
Lõplikult löödi sloveenlastega käed mullu novembris. «See oli üsna põnev pakkumine. Meie uus telk mahutab korraga 70 inimest, korralikult köetuna on sooja 80 kraadi,» kirjeldas Irves ja lisas, et küttepuud hankis võistluste korraldaja ise.
Jaanuari lõpus laaditi kokkupakitud telk koos kõigi muude osade ja ahjudega Võrus suurele rekale. Koorem läks Sloveeniasse teele ning päeva hiljem startisid ka Hillar Irves, tema kaasa Tuuli Taaber ja Margus Taaber Võrust Subaruga Bledi poole. Vahepeatus tehti ligi 2000 kilomeetri pikkusel sõidul pärast Varssavit ühe motellis.
/nginx/o/2020/02/20/12954270t1h9e31.jpg)
«Spidomeeter näitas, et sõitsime Võrust läbi Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Austria siia 1969 kilomeetrit,» lisas vahetusjuhina sõiduki roolis olnud Margus Taaber. Laupäeva õhtuks olid päral nii veokiga toodud telk kui ka saunatiim. Paigaldus algas järgmisel päeval, ajutise põranda eeskotta hankisid kohalikud.
Suures telgis kees pidev melu
Varasematel MMidel ja MK-etappidel on pärast karastavaid ujumisi leili võetud võistlusalale toodud väikestes saunades ja kümmeldud tünnides. Suures saunas on aga aega pärast külmas vees võistlemist kauem soojeneda, ajada omakeskis juttu, vahetada muljeid ja surfata netis tulemustetabelis ning lõõgastuda. Paljud kogenud taliujujad kiitsid suure sauna eeliseid ja nentisid, et seal käib ümberringi mõnus melu, inimestel on aega teistega juttu ajada ja valmistuda järgmiseks stardiks.
Igal hommikul jõudsid varem sauna naised, kes startisid esimestena. Veidi aja möödudes oli telgist saanud segasaun, mis täis lõbusat suminat. Juteldi päevateemadel. Ujujad tunnistasid, et väikesed saunad on ju samuti mõnusad, kuid seal pole aega muljeid vahetada, sest järjekord ootab uste taga. Kiidusõnu suurele soojale saunale kui vahvale kohtumispaigale lausuti innukalt paljudes keeltes.
Võrulastest saunatrio pani ahjud kütte poolteist tundi enne starte ja jälgis, et ahjud ei jahtuks. Hillar Irves lippas aeg-ajalt lähedal asuvasse hotelli, et tegeleda peatse Võhandu maratoni ettevalmistusega, mis ootab ees aprillis ja kuhu oodatakse 1200 alust koos aerutajatega.
/nginx/o/2020/02/20/12954268t1h5c04.jpg)
Kui tuli ahjus, jõuti päikselistel tuulevaiksematel hommikutel teha ka kiiremaid retki lähedal asuvatel matkaradadel ja vaadelda lummavat ümbrust kõrgematest tippudest. Bledi turismimagnet on ainus looduslikul saarel kõrguv kirik. Saar 17. sajandil ehitatud populaarse pühakojaga asub järve keskel, sinna viivad huvilisi paadid. Talvisel ajal on paadiliiklus hõre.
Ühel kenal soojal õhtupoolikul võttis saunatrio nagu enamik ujujaidki ette ronimise merepinnast 599 meetri kõrgusel kaljul asuva vana Bledi lossi juurde, kust avanevad uhked vaated lumistele mäetippudele, järvele ja linnale. Hillar Irves, suurte kogemustega mägironija, suples oma kaaslastega ka karastavas Bledi vees.
Uhke medalisaak
Tavapäraselt on sealses kuurordis veebruaris lumi, kuid tänavu on ilm kogu Euroopas soe ja lund pole. Sestap oli vee temperatuur 10 rajaga ujumisbasseiniski enamasti kuus ja rohkem soojapügalat. Seekordne maailmameistrivõistlus sai teoks päikeselise, vahel küll tuulise ilmaga.
See oli kõige soojema veega taliujumise MM. Osalejaid oli 1050 maailma 36 riigist. Eestist tuli kohale 41 taliujujat. Eestlased tõid koju seninägematult fantastilise saagi: 100 medalit. Neist 40 kuldset, 41 hõbedast ja 19 pronksmedalit. Selles arvestuses on ka viis teatetiimide medalit: kolm kulda ja kaks hõbedat. 41st võistlustules olnud Eesti ujujast said medaleid 24. 14 taliujujat pälvisid MMi meistrite tiitleid, mitu neist sai paljukordseks meistriks.
Tartust ehk Lõuna-Eestist oli Bledis võistlemas neli taliujujat. Medaleid toodi Emajõelinna kokku viis. Ühe kulla ja MMi meistri tiitli võitis Alar Lodi, ta sai ka hõbedase medali. Hõbemedali pälvis samuti Külli Tootsi, kaks pronksi võitis Silvi Salupere. Loo autori parimad tulemused olid kaks viiendat kohta. Medaleid võitis igaüks oma vanusegrupis.