iDeal kampaania

Rekordsoe talv mõjutab majanduskasvu negatiivselt

Soe talv on looduse kevade kombel käituma pannud.

FOTO: Tõnu Kaar

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul mõjutab tänavune erakordselt soe talv majanduskasvule negatiivselt, energia tootmise ja metsa varumise vähenemist ei korva praeguse ilma positiivne mõju ehitusele ja põllumajandusele.

"Kuigi ilma prognoosimine ei ole ilmselt majanduskasvu ennustamisest lihtsam, kurvastab väga soe ilm lisaks hülgetele ja suusasõpradele ka majandusanalüütikuid. Sest rekordsoe talv mõjutab majandust tervikuna lisandväärtuse kasvatamise mõttes negatiivselt," märkis Elmik pressiteates. 

Energia tootmine ja sellega seotud põlevkivi kaevandamine on sooja talve korral väiksemad ning energia hind soodsam. Energia tootmine oli 2019. aasta viimases kvartalis veerandi võrra madalam ja põlevkivi kaevandamine oluliselt tagasihoidlikum kui aasta varem.

"Selle põhjuseks ei ole aga mitte ainult soe ilm, vaid eelkõige Euroopa Liidu kliimapoliitika, mis vähendab põlevkivi kui suhteliselt saastava energiaallika konkurentsivõimet. Eesti põlevkivil on keeruline võistelda Venemaa ja Põhjamaade odavama elektriga. Elektri hinda Põhja-Euroopas alandas soe, vihmane ja tuuline ilm, mis ühelt poolt vähendas elektri tarbimist ja teiselt poolt soodustas elektri tootmist, kuna soe ja tuuline ilm kasvatas hüdro- ja tuuleenergia toodangut," lisas Elmik. 

Energia tootmise vähenemine alandab majanduskasvu. Selle kompenseerib vaid osaliselt muu tootmine juhul, kui väiksemate küttearvete tõttu soetavad ettevõtted ja eraisikud rohkem teisi kodumaiseid kaupu ja teenuseid.

Külmade ilmade puudumisel ostetakse vähem talvekaupu. Vähemalt siiani on selle aga korvanud teiste kaupade ostmine, sest jaemüügi kasv on endiselt soliidne. Seda toetavad vanemökonomisti sõnul majapidamiste kiire sissetulekute kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Elmik lisab, et metsa varumine on plusskraadidega keeruline. Samas on puitu praegu piisavalt, kuna Kesk-Euroopas on puidu ülepakkumine seoses kooreüraski levikuga, mida soe talv omakorda soodustab.

Lume puudumine on pannud keerulisse olukorda mitmed vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted. Kuigi nende osakaal on Eesti majanduses väike, võib lumepuuduse negatiivne mõju olla oluline mõnes piirkonnas, kus on ära jäänud suuri spordiüritusi, sealhulgas rahvusvahelisi suusavõistlusi.

Turismisektorile tervikuna on lume puudumise mõju raske hinnata. Kuigi välisturistile jääb Eestist porise ilmaga kehvem mulje, on turiste praegu siiski piisavalt. Soome turistide vähenemise on kompenseerinud teiste turistide arvu kasv.

Sooja talve korral on vanemökonomisti sõnul aga lihtsam ehitajate elu. Jaanuaris pidas 14 protsenti ehitusettevõtjatest oma kõige suuremaks mureks ebasoodsat ilmastikku. Aasta tagasi oli selliseid ettevõtteid oluliselt rohkem, 23 protsenti. Samas on ehitajate põhiline takistus ikkagi vähene nõudlus, mis rekordtasemelt tasapisi allapoole tuleb. Nii et hoolimata soojast talvest jääb ehitussektori panus majanduskasvu kasinaks.

Taimekasvatus võib ka läbivalt pehme talve tõttu soodsam olla. Taliviljade ja kasvuhoonetes köögiviljade kasvatajad on ilmselt senise ilmaga rahul.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles