Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Argo Aadli seilab Võrru lavastusega «Kapten Mihkel»

Copy
«Kapten Mihkel» lugu laevakaptenist, keda huumorimeel on saatnud ka kõige raskematel aegadel. Lavastuses on põimunud nii Juhan Smuuli ladus keel kui Argo Aadli meisterlik mäng.
«Kapten Mihkel» lugu laevakaptenist, keda huumorimeel on saatnud ka kõige raskematel aegadel. Lavastuses on põimunud nii Juhan Smuuli ladus keel kui Argo Aadli meisterlik mäng. Foto: Siim Vahur

Võru kultuurimajas Kannel etendub 26. veebruaril lavastaja Damir Salimzianovi näidend «Kapten Mihkel», mis põhineb Juhan Smuuli tekstidel.

Üks Smuuli teostes kõnelev elav jutustaja on Mihkel, kellelt on pärit neli monoloogi. Mihkel on üks kirjaniku paljukõneldud ristiisadest, vana mees, endine meremees ja kapten. Need lood on ühtaegu naljakad ja nukrad, humoorikad ja lüürilised. Ehkki Mihklit ennast võiks suisa tõsiseks ja asjalikuks nimetada, on tema keelepruuk rikas, muige ja naeru poole kiskuvalt kujundlik.

Teatris R.A.A.A.M. on Salimzianov varem lavastanud publikumenukiks olnud «Praegu pole aeg armastamiseks» ja «Pikse pill». Esimene neist nomineeriti 2018. aasta Eesti teatriauhindadele parima lavastuse ning meesosatäitja ja naispeaosatäitja kategoorias, Harriet Toompere sai parima naiskõrvalosatäitja laureaadiks. Oma töödes lähtub lavastaja üldinimlikest teemadest, mille avamiseks pöördub ta sageli antiikmütoloogia või teiste oluliste alustekstide juurde. Seejuures on Salimzianovi lavastuste juures olulisel kohal huumor, mistõttu ei pelga lavastaja komöödiažanri.

«Kapten Mihkel» on soe ja inimlik lugu laevakaptenist, keda huumorimeel on saatnud ka kõige raskematel aegadel. Lavastuses on omavahel põimunud nii Juhan Smuuli ladus keel, Argo Aadli meisterlik mäng kui Damir Salimzianovi muhe huumor.

Märksõnad

Tagasi üles