Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/20/12955861t1hf5f5.jpg)
Seitsmeaastane Misso poiss Olev Kasak rivistab koos vanema venna Vambolaga isa laualipu juurde üles oma tinasõdurid: ratsavägi, kahuriväelased ja jalavägi. Vägede ülevaatust saadab grammofonist kostuv «Porilaste marss», mida varem mängiti Eesti riigivanema tervitusmarsina. On 24. veebruar 1934, Eesti Vabariik on saanud 16 ja väike Olev teab, et sel päeval katab ema eriti rikkaliku pidulaua.
«Tookord tähistati vabariigi aastapäeva suure peoga,» meenutab Võrus vanaduspõlve veetev Olev Kasak (93). «Missos oli maakonna ainus Kaitseliidu kompanii, millel oli oma puhkpilliorkester ja vabariigi aastapäeval tehti alati paraad orkestri saatel.»