Vapper tinasõdur, kes ei andnud alla

LÄHEB HOOGU: Olev Kasak peab suurimaks veaks seda, et Konstantin Päts Eesti iseseisvuse nii lihtsalt käest andis. Foto: Arvo Meeks

Seitsmeaastane Misso poiss Olev Kasak rivistab koos vanema venna Vambolaga isa laualipu juurde üles oma tinasõdurid: ratsavägi, kahuriväelased ja jalavägi. Vägede ülevaatust saadab grammofonist kostuv «Porilaste marss», mida varem mängiti Eesti riigivanema tervitusmarsina. On 24. veebruar 1934, Eesti Vabariik on saanud 16 ja väike Olev teab, et sel päeval katab ema eriti rikkaliku pidulaua.

«Tookord tähistati vabariigi aastapäeva suure peoga,» meenutab Võrus vanaduspõlve veetev Olev Kasak (93). «Missos oli maakonna ainus Kaitseliidu kompanii, millel oli oma puhkpilliorkester ja vabariigi aastapäeval tehti alati paraad orkestri saatel.»

Misso rahvas kogunes tol ajal riigi sünnipäeva tähistama seltsimajja. Peeti pidulikke kõnesid, lauldi ja oldi oma riigi üle uhked. «Kõik tähistasid aastapäeva südamlikult ja hingestatult, aga eks oli ka erandeid, sest kommunistid ässitasid inimesi üles,» ütleb Kasak.