Analüüs: tööturg on ületanud tipu

2007. aasta majandusbuumi aegset taset on tööhõive ületanud juba aastaid, kuid mullu ületati viimaks ka toonane töötuse alammäär.

FOTO: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul saavutasid Eesti tööturunäitajad eelmisel aastal ajaloo parima tulemuse ning sel aasta neid rekordeid ilmselt enam ei purusta.

Statistikaamet avaldas juba nädal tagasi andmed, millele tuginedes oli Eesti tööturul mullu kõigi aegade parim olukord. Taasiseseisvunud Eestis pole kunagi käinud tööl nii suur hulk inimesi. Nimelt oli eelmisel aastal tööga hõivatud üle 670 000 inimese. Kõigist 15–74-aastastest töötas 68,4 protsenti, mis on tipptulemus ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes. 2007. aasta majandusbuumi aegset taset on tööhõive ületanud juba aastaid, kuid mullu ületati viimaks ka toonane töötuse alammäär. Kui 2007. aastal oli Eestis tööta 4,6 protsenti tööd teha soovivatest inimestest, siis eelmisel aastal piirdus see keskmiselt 4,4 protsendiga.

Viimase 12 aasta jooksul on olulised muutused toimunud ka tööturul osalemises. Ennekõike on revolutsioon toimunud vanemaealiste inimeste majanduslikus aktiivsuses. Kui 2007. aastal oli tööga hõivatud alla 40 protsendi 60–64-aastastest inimestest, siis eelmisel aastal koguni 65 protsenti. Ainuüksi selle vanuserühma tööhõive ületab paljude Euroopa riikide vanusegruppide-ülest keskmist. Rohkem kui kahekordistunud on tööhõive isegi 70–74-aastaste inimeste seas. Kui 2007. aastal töötas selles vanuses inimestest vaid 9 protsenti, siis eelmisel aastal koguni viiendik. Vanemas eas inimeste suuremat osalust tööturul on soosinud mitmed tegurid. Neist olulisim on kahtlemata parem tervis. 60–64-aastaste vanuserühmas on seda mõõtev indikaator, tervena elada jäänud aastad, viimasel kümnendil kahe aasta võrra pikenenud. Kindlasti on vanemaealiste tööhõivele kaasa aidanud muutused töö iseloomus – rohkem on pakkuda töökohti kontorilaua taga ja tehnoloogia on muutnud ka paljud sinikraelised ametid füüsiliselt vähem koormavaks.

Suure tõenäosusega jäävad mullused tööturunäitajad mõneks ajaks löömatuks. Nimelt on juba mõnda aega olnud jälgitav trend, kus Statistikaameti tööjõu-uuringu väga tugevate näitajate kõrval saadab Töötukassa statistika veidi teistsuguseid sõnumeid. Registreeritud töötuse varasem stabiilne langustrend pöördus juba eelmise aasta suve hakul, kui see üsna suurte hüpetega ülespoole hakkas kerkima. Viimaste andmete põhjal selle aasta jaanuarist, oli töötuna arvel juba 36 721 inimest, mis on kõrgeim näit alates 2013. aastast.

Majanduskliima halvenes mullu tuntavalt Eesti energeetikasektoris, kuid raskustesse sattusid ka mitmed madalapalgalised tööstusettevõtteid. Kõlavamate näidetena kajastas meedia kahe pika ajalooga rõivatööstuse otsust tootmine Eestis lõpetada. Sama trend on jätkunud: viimased nädalad on toonud teateid mitme olulise välisomanduses oleva tööstusettevõtte peatsest sulgemisest.

Et osa tööstusest on lahkumas, ei tohiks tulla kellelegi üllatusena, märgib Nestor. Eesti keskmine palk on ainuüksi viimase kolme aasta jooksul kasvanud pea 25 protsenti, viimase kümnendi jooksul on see praktiliselt kahekordistunud. Tänavu peaks keskmine brutopalk jõudma umbes 1500 euroni – see on  ligi kolmandiku võrra rohkem kui teistes Balti riikides. Millisel palgatasemel jookseb iga ettevõtte jaoks punane joon, millest alates on mõistlik tootmine mujale kolida, on raske öelda. Küll on ebakindel globaalne majanduskeskkond andnud ajendi tegutsemiseks.

Euroala tööstusettevõtete kindlustundeindeks on püsinud juba aastajagu allpool märgilist 50 punkti taset, mis tähendab, et kasvu asemel oodatakse ärimahtude kahanemist. Teisalt on praegune hetk taoliste ümberkorralduste jaoks sobiv ka Eesti vaatevinklist. Aastaid kestnud tööjõunappuse tõttu jagub endiselt ettevõtteid, kes on valmis tööjõudu juurde värbama. Tööjõu liikumine konkurentsvõimelisematesse ettevõtetesse parandab aga kogu majanduse tervist, nendib Nestor enda analüüsis.

Kuigi ümberkorraldused tööstussektoris viivad töötuse määra tõusule, ei tähenda see, et senine hoogne palgakasv vähemalt veel tänavu märkimisväärselt pidurduks. Tööturul valitseb tihe konkurents spetsiifilisemate ametite esindajate pärast, kuid sama nõutud on täiendavad töökäed ka madalamate nõudmistega teenindussektoris. Lisaks tööjõunappusele kiirendab palgakasvu ametiühingute ja tööandjate kokkulepe tõsta miinimumpalka enam kui 8 protsendi võrra. Et selleaastane majanduskasv jääb mullusest pea kaks korda aeglasemaks, jätkub ka juba aastaid kestnud trend, kus palgatulud kasvavad ettevõtete kasumite arvelt.

Tallinna toimetus, +34 603 346 210, sise@bns.ee

Baltic News Service

salvesta:  

HTML

PDF

XM

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles