/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/25/12972145t1h90b3.jpg)
Kuigi meil pole pääsu ühiskonnas üksteisega pidevast konkureerimisest, tuleks võistlusolukordi igapäevaelus vähendada.
Tiit Loim: konkurentsi laituseks
Seekordne kirjutis tõukub ajakirjanik Priit Pulleritsu arvamusartiklist 25. jaanuari Postimehe nädalalõpulisas Arter.
Pullerits kirjutab, et õpitulemuste põhjal koostatud pingerida, mis näitab, kus sa teiste õpilaste või tudengite hulgas paikned, on hädatarvilik kas või sellepärast, et ei lase kujuneda ebaadekvaatsel enesehinnangul. Sellist pingerida kasutab ta ülikoolis enda antavas loengus.
Selline lähenemine lähtub tõdemusest, et elu ongi konkurents ja ülikoolis oleks aeg sellega harjuda. Ta lisas, et küsimuse peale, kellele selline pingerida ei meeldi, on tõusnud heal juhul üks kuni kaks kätt.
Ratsionaalne vastuargument on tegelikult arvamuses juba esindatud: «Teadagi, üha enam levib uskumus, et pingereastamine tekitab närvesöövat stressi ja soosib koostöö asemel konkurentsi.»
Mina olin üks neist, kes Pulleritsu loengus selle küsimuse peale käe tõstis. Enda üllatuseks ainuke. Kuigi mäletan, et tütarlaps mu ees pingis ütles tabelit nähes omaette: «Issand, kui nõme.»
Vähene vastupanu on ka põhjus, miks ma sellist edetabelit esimese kategooria murekohaks ei pea. Et kindel olla, kui paljudele see tegelikult ei meeldi, tuleks küll teha anonüümne küsitlus.
Olelusvõitlus ei ole vabatahtlik, selle taaga saab ka kõige rahumeelsem sündija enda kukile tahtest olenemata.
Konkurentsist me tõepoolest ei pääse. Seda esineb kooli kandideerides, tööelus, sotsiaalelus. Ent et kõik tahavad reeglina samu hüvesid, jagub neid aga vähestele, on sinna mustrisse pettumus ja stress sisse kirjutatud. See ongi põhjus, miks meil pole tarvis võitluslikkust veel rohkem õhutada. Nüüdseks on isegi evolutsiooniteoorias koostöö mõistlikkust laiemalt teadvustama hakatud.
Konkurentsil on oma tervislik koht olemas võistlusel spordiväljakul. Seal on osalejad eeldatavalt reeglid omaks võtnud, võistlemine ongi asja tuum. Aga elu olelusvõitlus ei ole vabatahtlik, selle taaga saab ka kõige rahumeelsem sündija enda kukile tahtest olenemata. Ja ebaadekvaatsed ootused võivad kujuneda ka pingerea põhjal, sest nagu teame, ei määra edu vaid head testitulemused, vaid ka inimsuhted, välimus, juhus ja teised tegurid.
On tõsi, et konkurents pole vaid halb. Firmade vahel teeb see hinna tarbijale odavamaks, teaduses kiirendab uuendusi. Aga selle tehislikust juurdetootmisest tuleks siiski hoiduda.