iDeal kampaania

Ravijuht koroonaviirusest: paanika on täiesti üle võlli

  • Lõuna-Eesti haiglad koroonahaigeid ravima ei hakka, nad suunatakse edasi.
  • Tarnijatel napib desinfitseerimisvahendeid.

Võru külje all asuva Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart rõhutab, et avalikkuses tuleks koroonaviiruse hirmu alandada.

FOTO: Erakogu

Kui koroonaviirus peaks Eestis laiemalt levima, siis Lõuna-Eesti haiglad põdejate ravimisega tegelema ei hakka, vaid suunavad nad edasi. Lõuna-Eesti haigla ravijuhi sõnul aga on inimesed asjatult paanikas.

Neljapäeval tuvastati Eestis esimene koroonaviiruse juhtum. Oma lähedaste seas koroonajuhtumist teada saanud iraanlane helistas kurgus kipituse tundmise järel ise numbril 112 ja ta toimetati Lääne-Tallinna keskhaiglasse.

Võru külje alla asuva Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart lausus, et paanikaks pole siiski põhjust. «See paanika on täiesti üle võlli. Ega see koroonaviirus ei ole lõppkokkuvõttes midagi muud kui gripp. Väga palju inimesi tõenäoliselt põeb seda. Mina isiklikult arvan, et see on juba kindlasti üle maailma palju rohkem laiali, kui seda täna diagnoositud on.»

Aart lausus, et diagnoos pannakse siis, kui inimesed satuvad haiglasse ja on raskemas seisundis. Kui kõiki kergemaid juhte ei tuvastata, paistavadki esialgused suremuse suhtarvud suured. «Me täpselt ei tea kõiki haigestunuid. Gripile meil on igas haiglas kiirtestid olemas. Tavaliselt inimene põeb seda nagu grippi või üht viirushaigust. Enamik paranevad ja polegi probleemi.»

Kiirabi sõidutab edasi

Ta lisas, et eelkõige tuleks haigestunutel kodus püsida. «Kuna paanika on nii suureks aetud, siis inimesed tahaks abi saada, pöörduda. Tegelikult on iga viirushaiguse puhul esimene asi: peaks olema kodus. Et mitte teisi nakatada, rahulikult põdeda. Viirushaigused saavad saatuslikuks inimestele, kellel on rasked kroonilised haigused. Ärge külastege reisilt tagasi tulles krooniliselt haigeid vanu inimesi.»

Põlva haigla juht Margot Bergmann ütles, et haigeid Lõuna-Eestis ravima ei hakata, kuna selleks on ette valmistatud neli suuremat haiglat: Tartu Ülikooli kliinikum, Pärnu haigla, Narva haigla ja Lääne-Tallina keskhaigla nakkuskliinik. «Kui meil peaks see juhtuma, peame sellise patsiendi Tartu Ülikooli kliinikumi ära suunama.»

Vajadusel inimene isoleeritakse ja saadetakse edasi kiirabiga. «Oleme isikukaitse vahendite poolelt valmis.»

Agnes Aart lisas, et analüüse tehakse vaid Tallinnas. «Proove saab küll võtta teistes kohtades. Terviseametiga logistikat veel täpsustame, millistel juhtudel peame analüüsi võtma ja millistel mitte.»

Valga haigla juht Margus Ulst lausus, et mingeid erivahendeid nagu skafandrid ei hakata kasutusele võtma. Nõutud mahus on haigla valmis. «Isolaatorid on. Ega seal ekstra kaitsevahendeid ei ole, on kaitsemask. Neid meil on. Ülikondi ei ole. SARSI epideemia ajal kunagi ammu Tartusse prooviks muretseti, aga läks üle ja paanika hajus.»

Desinfitseerimisvahendeid ja maske napib

Seoses haiguse levikuga on ilmselt oodata ka hingamismaskide ostmise tõusu. Ülevaate, kus neid saada on, saab leheküljelt raviminfo.ee otsingusõnaga «mask». Sealt ilmneb, et rohkem on neid hetkel saada Apotheka ja Südameapteegi, vähem ka Benu apteekides. Näiteks Valga haigla apteegist vastati, et hetkel maske pole ja viimase info kohaselt polevat neid ka laos, kust saaks neid juurde tellida. Valgas oli neljapäeval maske saada Maxima ja Selveri apteegis. Põlva Maksimarketi apteegis leidus isegi neli erinevat varianti, ent ka sealt ütles apteeker, et laost olla maskid otsas.

Apotheka omanikkontserni kuuluva Magnum Medicali sortimendi- ja ostuosakonna juhataja Martti Muna ütles, et praegu on näo meditsiinilisi kaitsemaske veel saada ja ka uusi koguseid on tulemas, ent tõenäoliselt toob uudis Eestisse jõudnud koroonaviirusest kaasa suurema maskide ostmise laine. «Tegeleme aktiivselt nii olemasolevatelt partneritelt uute koguste tellimise kui ka uute partnerite otsingutega, ent selge on ka see, et nõudlus maskide järele on hüppeliselt suurenenud kogu maailmas.»

Muna lisas, et tarnijatel on tellimuste täitmisega probleeme ka käte desinfitseerimisvahenditega, eelkõige väikeste, taskusse mahtuvate pakenditega.

KUIDAS KAITSTA ENNAST JA TEISI?

Pese tihti käsi.

Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga.

Väldi kontakti inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või sage aevastamine.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud loomseid produkte.

Kui sul on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud Hiinas, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

Võimalusel tasub reisilt naasnul kodus püsida.

Koroonaviiruse kahtlusega ei tohiks pöörduda EMOsse. Erakorralise meditsiini osakonda pöördumine võib võimalikku viirust teistele ruumis viibivatele inimestele edasi levitada. Seega tuleks nõu pidada kas oma perearsti, perearsti nõuandeliiniga 1220 või helistada hädaabinumbril 112.

Sümptomiteta inimest testida ei saa. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma sõnul saab koroonaviiruse suhtes testida vaid neid inimesi, kel on sümptomid juba ilmnenud. «Enne köha, nohu ja palaviku ilmnemist võib testimine anda valenegatiivse tulemuse.»

Allikas: terviseamet

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinik Tallinnas on üks neist raviastutustest, mis on valmis koroonaviirusesse haigestunuid vastu võtma. 

FOTO: Madis Veltman

Tagasi üles