R, 9.12.2022

Video, galerii ⟩ Rikkis suhted viisid Valga poliitika keerulisse seisu

Volikogule esimehe valimine nurjus, loomisel on uus koalitsioon
Rikkis suhted viisid Valga poliitika keerulisse seisu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
  • Rein Randver lahkus Valga vallavolikogu SDE fraktsioonist.
  • Isamaa erakonna volinikku Monika Rogenbaumi ei valitud volikogu esimeheks.
  • Keskerakond ja EKRE alustasid uue koalitsiooni loomist.
  • Volikogu esimehele uue hüvitise summa määramine ei õnnestunud.

Valgas uut koalitsiooni moodustavad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa on keerulises olukorras, kuna sotsiaaldemokraat Rein Randver otsustas fraktsioonist lahkuda. Tänasel volikogu istungil kukkus läbi Isamaa saadiku Monika Rogenbaumi volikogu esimeheks valimine. Keskerakond paneb aga kokku oma koalitsiooni EKREga.

Valgas lagunes hiljuti Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon. Kolme uut koalitsiooni moodustava erakonna liikmed seadsid Monika Rogenbaumi volikogu esimehe kandidaadiks. Kolme peale kokku oli neil veel lähiajani koos enamuseks vajalikud 14 häält. «Kandideerima innustab teda vajadus hoida ja juurutada vallajuhtimises kaasavat ning avatud joont, mis võimalikult erapooletuna seisaks ennekõike elanike huvide eest,» seisis muu hulgas põhjenduses.

Salajasel hääletusel kogus Rogenbaum aga 13 häält ehk ühe vähem, kui vaja, kuna volikogu esimehe valimiseks on tarvis 27-liikmelise volikogu häälteenamust.

Hääletusele tuli ka volikogu esimehele igakuise hüvitise määramine. Praegu on selleks 2400 eurot. Hääletusele tulid variandid 1800, 1200 ja 1500 eurot. Esimene neist sai 0, teised kaks aga mõlemad 13 poolthäält. Istungilt puudus Keskerakonna volinik Külliki Siilak. Reglemendi järgi läks hääletus kordamisele ja lõppes sama tulemusega. Seetõttu tuleb küsimus uuesti arutusele järgmisel istungil.

Vallavalitsuse uute liikmete kinnitamine siiski õnnestus, kuna seal andis oma poolthääle ka Randver. Vallavanem Margus Lepik esitas enda ja kahe asevallavanema kõrval vallavalitsuse liikmete kandidaatideks sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikme Vladimir Baranovi ning sama erakonna liikme, kunagise Tõlliste vallavanema Madis Grossi, kes seni Valga vallavalitsusega seotud polnud. Mõlemad kinnitati ametisse 14 poolthäälega ja neile määrati hüvitis 300 eurot kuus.

Umbusaldusavaldus

Keskerakondlane Alar Nääme esitas umbusaldusavalduse vallavanemale ja asevallavanematele, põhjenduseks senise koalitsiooni lagunemine ja Keskerakonna ning EKRE soov teha uus koalitsioon. Ta tegi ettepaneku tuua teema hääletusele 6. märtsi erakorralisel istungil.

Hiljem edastas Nääme pressiteate, et kaks erakonda sõlmisid lepingu, et alustada koostööd Valga valla arendamisel. Nad hakkavad koostama ka koalitsioonilepingut. «Uue koalitsioonilepingu põhieesmärgid on Valga valla olulisemate probleemide lahendamine, peamistena ettevõtlikkuse ja tööhõive tõstmine, haridussüsteemi konkurentsivõimelisemaks muutmine, elukeskkonna turvalisuse tagamine, valla kui elamisruumi kujundamine, avatud ning kaasava vallajuhtimise juurutamine. Jätkatakse seniste projektide realiseerimist, kuid järgmise aasta eelarve koostamisel lähtutakse enam koalitsioonilepingu eesmärkidest, partnerite maailmavaatest ning valimislubadustest,» seisis teates.

Keskerakonnal on volikogus 12 ja EKRE-l üks koht, seega kuluks neilegi veenva enamuse saavutamiseks ära üks lisahääl.

Monika Rogenbaum ütles enne tänast hääletust, et Rein Randveri motivatsioon fraktsioonist lahkumiseks on soov saada ise vallavolikogu esimeheks. Selleks olla ta liidus Keskerakonnaga. Istungil Randveri kandidatuuri siiski ei esitatud.

Lahkumine tõi pahameelt

Rein Randveri uue koalitsiooni moodustajate seltskonnast lahkumine on tekitanud omajagu pahameelt. Näiteks ei varjanud üks kohalik poliitik oma sügavat pettumust: «Rein reetis meid.»

Randver lausus, et tema Keskerakonnaga diili teinud pole ja esialgu ühegi teise fraktsiooniga liituda ei plaani. Kas see ka nii jääb, näitab tema sõnul aeg. Volikogu esimehe kandidaat ta enda sõnul pole.

Alar Nääme aga vastas küsimusele, kas Randver oleks uues koalitsioonis partner, järgmiselt: «Oleme tõesti Reinuga suhelnud.»

Randver rõhutas, et on hoolimata fraktsioonist lahkumisele jätkuvalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja kuigi osadel hääletustel ühtis tema hääl seekord Keskerakonna esindajate omaga, andis ta oma poolthääle Grossi ja Baranovi valitsuse liikmeks saamisele.

Lahkuminekuni viisid Randveri sõnul eriarvamused. «Ei ole midagi pahatahtlikku, soov on Valga vallaga tegelda. Leidsin, et saan erakonna huve paremini kaitsta nii ja lahkusin fraktsioonist. Asjad on kogu aeg kahepoolsed. Nad võiksid mõelda ka sellele, miks see nii on läinud. Ju meil olid fraktsioonis eri arvamused, millist teed valida valla tegemistes. Oli informeerimatust, suhtlemist vastastikku ei ole.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Valga osakonna juht Meeli Tuubel seevastu lausus, et tema pole lahkhelisid tajunud. Ta lisas, et vahepeal arutasid nad omavahel võimalust ka teistsuguse koalitsiooni moodustamiseks, näiteks Keskerakonnaga. «Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamiseks kõik kohalolnud, kaasa arvatud Rein Randver, ei öelnud, et ei, jätame Reformierakonna kõrvale. Ta ütles, et viime reformiga läbirääkimised lõpuni. Kui ei õnnestu, vaatame teist valikut, aga paralleelselt ei räägi läbi. Mis vahepeal juhtus, on mõneti arusaamatu.»

Vahepeal kõhklesid sotside fraktsiooni liikmeks jäämises ka Vladimir Baranov ja Jelena Jallai, ent täna ütles Jallai, et nad jätkavad endisel kohal. «Kõik on muutunud. Läheme edasi koos, nagu oli planeeritud. Ei saa jätta pooleli seda, mis juba tehtud. Praegu ei ole mõtet poolt vahetada.»

Vastuolud nii erakondade sees kui vahel

Isamaa saadik Monika Rogenbaum tõdes, et olukord on väga keeruline. «Suhted on väga viletsad ja rikkis.»

Tema sõnul on kõige teravamad vastasseisud olnud uue koalitsiooni positsioonide jagamise ümber. «Kõik proovivad viimase minutini. Meeletu inimeste mõjutamine käib.»

Tugevat tervist Rogenbaum uuele võimule ei prognoosi. «Ennustan, et vallavõim jääb laperdama järgmiste valimisteni. Ega enam paljusid asju kokku ei lapi. Inimesed on leerides, kohati on erakondlikud, kohati erakondade sees vastuolud.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Valga osakonna juht Meeli Tuubel lausus, et nemad on koos Reformierakonna ja Isamaaga töötanud heas usus, et algne plaan koalitsioon teha läheb käiku ja jätkavad samal kursil. Enamuse omamine pole tema sõnul hädavajalik, kuna suure osa hääletuste puhul piisab kohalolnute häälteenamusest. Näiteks pole Valga volikogus 27 liikme näite puhul 14 häält vaja valitsuse liikmete arvu ja liikmete isikute kinnitamiseks. «Ega mõneti on häälteenamus üle tähtsustatud. Kui volikogul tervikuna on tahe ajada Valga valla asja, mitte võimu jagada, siis saab ka vähemuskoalitsiooniga valitsetud. Neid hääletusi, kus volikogus on vaja ilmtingimata 14 häält, ei ole eriti palju. Need on eelkõige isiku valimised, näiteks volikogu esimehe.»

Ühtlasi selgitas Tuubel, et koalitsiooni nime kandva koosluse loomine pole valla valitsemisel kohustuslik ja minimaalset häälte arvu, millega koalitsioon luua, pole sätestatud. Tähtis on vaid see, et olulistel hääletustel oleks võimu teostada soovival seltskonnal koos piisav arv hääli.

Nende koalitsiooni moodustamine on lõpusirgel. «Eelmiseks nädalaks jõudsime päris kaugele. Arutasime opositsiooni murekohad üle. Leidsime enamikus küsimustes üksmeele. Jõudsime töö käigus ka – me ei nimetanud seda koalitsioonilepinguks – tegevuskavani. Järgmiste valimisteni on vähem kui kaks aastat. Kui midagi tahta teha, on vaja selget tegevusprogrammi.»

Millal tegevuskava allkirjad saab, on veel lahtine. Nii palju on selgunud, et vallavanemana jätkaks nende plaani järgi Margus Lepik. Üks kahest asevallavanema kohast jääks sotsidele, ent neid kahte kohta täitma hakkavad inimesed pole veel selged. «Lõpuks veendusime, et vallavanem peab olema isik, kes saab üsna täpselt aru, millised ülesanded vallavalitsusel on. Tunduks kõhe anda hetkel vallavanema positsioon inimesele, kes vallavanemaks olemisest midagi ei tea.»

Volikogu istungil kinnitati ühtlasi Valga valla 2020. aasta lisaeelarve. Samuti Tsirguliina kooli ja Tsirguliina lasteaia Õnnelind ümberkorraldamine ning kahe asutuse liitmine ühtse juhtimise alla. Selleks muudetakse Tsirguliina kooli tegutsemisvorm lasteaed-põhikooliks ning lõpetatakse lasteaed Õnnelinnu tegevus eraldiseisva asutusena.

Märksõnad
Tagasi üles