Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/01/12982018t1h0b1c.jpg)
Pool sajandit Põlva lasteaias Lepatriinu töötanud Mare Värton usub, et koolieelikule on lasteaed sirgumiseks parim paik. «Kõige õigem on laps sõime tuua aasta ja kaheksa kuu vanuselt või siis mõni kuu hiljem. Hiljem on tal juba mingi arenguetapp – riietumisel, suhtlemisel – vahele jäänud,» ütleb pedagoog.
«Sõimelaste puhul on tähtsaim, et nad saaksid endal kingad jalast ja ise riidesse. Paraku teevad emad laste eest väga palju ära. Isegi lasteaia uksest tuuakse nad sisse süles. Ainuüksi seetõttu käime hästi palju väljas jalutamas,» lisab Värton.