Kõige soojem oli Valgas ja Võrus

Kuu viimastel päevadel said inimesed veidi ka talverõõme nautida.

FOTO: Marko Saarm

Lõppenud veebruar möödus erakordselt soojade ilmadega, selgub ilmateenistuse ülevaatest.

Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid ning seda 17. veebruaril. Uueks soojarekordiks mõõdeti Kihnus 6,4 kraadi, Ruhnus 7,9 kraadi ning Sõrves 8,8 kraadi. Eelmised soojarekordid nimetatud rannikujaamadest pärinesid aastast 1990.

Teistes seirejaamades jäid veebruari soojarekordid püsima, samuti jäi püsima Eesti veebruari soojarekord. Eesti soojarekord veebruaris on 12,9 kraadi, mis registreeriti 24. veebruaril 1935. aastal Võru ilmajaamas. Tänavu mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 10,1 kraadi, mis registreeriti nii Valga kui ka Võru meteoroloogiajaamas 17. veebruaril.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus möödunud veebruar kõikides ilmajaamades soojuse poolest kas esimesele või teisele kohale. Eesti keskmine õhutemperatuur oli tänavu veebruaris +1,7, samas kui paljude aastate keskmine on −4,5 kraadi. 1961. aastast on veebruar veel soojem olnud vaid 1990. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2,4 kraad.

Kõikides seirejaamades oli veebruar väga sajune, enamikes jaamades oli sademeid enam kui kaks korda sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari veel esinenud. Näiteks Vitsu rannikujaamas oli veebruari sademete hulk 110 millimeetrit, samas kui norm on vaid 36 millimeetrit.

Tagasi üles