Jaan Rapp: parem õudne lõpp...

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga-Valka korvpallimeeskonnaga tunduvad selleks korraks asjad ühel pool olevat. Kahju küll, aga samas ütleb ju rahvatarkuski, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Lõputu õudusega kahtlemata tegu oli. Kunagi sai piirilinna meeste mängule ka ise kaasa elamas käidud ja nende üle uhkust tuntud. Viimasel ajal oli aga iga mängu järel küsimus: millise sauna siis seekord saime?

Ühelt poolt oli kahju justkui põhjatusse auku kaduvast rahast, mida meeskonna ülalpidamine nõudis. Teisalt tiimi kuuluvatest mängijatest: ei kujuta ette, millise psühholoogilise pinge kaotustejada tekitas. Lõpuks võis tekkida suisa omalaadne võiduhirm, millest psühholoogid räägivad.

Kolmandaks tekitasid pidevad teated meeskonna kaotustest juba teatava mainekahju ka Valga vallale. Kohtasin suhtumist, et mis ühest väikse koha meeskonnast ikka tahta... Hoolimata sellest, et paljude mängijate side selle väikse linnaga, mille klubi eest nad väljas olid, piirdus vaid ajutise peavarju ja nimega spordisärgil.

Valga vallavanem Margus Lepik rõhutas aasta algul, et on suur asi, kui linnal-vallal oma esindus meistriliigas on ja omavalitsujuhina peab ta oluliseks sellist tiimi toetada. «Kui Valka tuleb mõni muu meistriliiga klubi, siis arvan, et valla kohustus on ka teda aidata,» ütles Lepik volikogu istungil.

Kohtasin suhtumist, et mis ühest väikse koha meeskonnast ikka tahta...

Juba sõna «tuleb» pole antud puhul kuigi sobiv. Ideaalis klubi ei tule kuhugi, ta tekib, areneb, kasvab millestki välja... BC Valga-Valka puhul tuleb tõdeda, et kuna seal kohalikke mängumehi eriti polnud, jäi ta ka paraku suuremale osale kohalikest üpris kaugeks. Kui omal ajal kuulus meeskonda rohkem kohalikke poisse, käidi juba nende pärast mänge vaatamas: kuigi jah, üleliia palju mänguaega nad ei saanud.

Kindlasti pole selles midagi halba, kui omavalitsus saab öelda: meil on oma meistriliiga klubi. Aga see klubi võiks olla ka tõepoolest kohalik: vähemalt pool koosseisust ning taga ka kohalik raha. Vaatan seejuures teatava lootusega praegu noortele keskenduva ja harrastussporti edendava korvpalliklubi Valgamaa poole.

Spordi toetamine võiks ühelt poolt olla ühtlasem, mitte kaldu meistriliiga klubi poole. Ja teisalt tuleks rohkem arvestada iga klubi potentsiaali tööks meie järelkasvuga. Lootuses, et ehk kuuluvad tänased noored kunagi kohalikku meistritiimi.