iDeal kampaania

Heino Laiapea: valla raha tuleks kasutada otstarbekalt

Heino Laiapea

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kohaliku elaniku hinnangul iseloomustab Tõrva valla juhtimist vallavanema surve ja püüd kõike ise otsustada. Ta kahtleb plaanitava Sooglemäe elamuskeskuse elujõulisuses ning leiab, et on teisigi suuri summasid, mida arutult raisatakse sellele, mida vallarahval tegelikult tarvis pole.

Tõrva vallal on käsil suured ettevõtmised. Üks neist Mulgi elamuskeskus, varasema nimega Sooglemäe külastuskeskus, mida arendas Mulgi kultuuri instituudi kaudu kümme Mulgimaa omavalitsust. Instituut sai tasuta kingituseks Sooglemäe 6,8 hektari suuruse kinnistu 2008. aastal.

Lepingus oli aga tingimus, et kingisaaja ehitab viie aastaga külastuskeskuse valmis. Vastasel korral tuleb tasuda kopsakas summa. Asi aga ei edenenud ei viie ega kümne aastaga. See summa tasuti ja arutati jätkuvalt külastuskeskuse arendamist. Kui palju kulutusi vallad selleks tegid?

2017. aastal leidis instituut, et iga vald võiks panustada 50 000 eurot. Seda nad ka tegid, vaid Viljandi vald piirdus 15 000 euroga. Üks põhjendusi oli, et kogu valla territoorium ei asu Mulgimaal.

Mulgi kultuuri instituudi osanikud on nüüd kolm valda, keda esindavad vallavanemad. Instituudi kõrgeim organ on põhikirja järgi üldkoosolek. Seda, kuidas MTÜs Mulgi Kultuuri Instituut Sooglemäed arendada, otsustab sisuliselt kolm vallavanemat.

Nüüd, kui on saamisel suured toetused elamuskeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks, annavad vallavolikogud veel eraldi otsustava garantiikirja keskuse rahastamise tarbeks 66 000 euroga 2020.–2021. aastal. Tõrva ja Mulgi vallavolikogu on selle otsuse vastu võtnud. Viljandi veel kaalub.

Mulgi kultuuri instituudil on 11. detsembrist 2013 kehtiv põhikiri, mis mitmes punktis aegunud. Näiteks on seal eesmärgi muutmiseks vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Kuidas rehkendada kolme liikme puhul seda 9/10 nõusolekut? Põhikiri peaks ikka tegelikkusega kooskõlas olema. Samuti valivad liikmed endi hulgast aastaks vanema. 2018. aastal ei soovinud keegi kolmest vallavanemast seda tiitlit ja nad määrasid vanemaks väljastpoolt Siim Kabritsa. Nüüd läheb uuel vanemal juba teine ametiaeg.

Kui palju turiste kunagi valmiv elamuskeskus Viljandi ja Mulgi valda juurde toob, ei tea, kuid esialgu Tõrva valda kindlasti.

Kuid kes seda keskust üleval hakkab pidama, kui hoog raugeb? On väga entusiastlikke Mulgi kultuuri edendajaid, kuid Sooglemäe kompleksi ehitamine on nagu raha matmine betoonpunkrisse. Taolist punkrit ehitab 100 000 euro eest Viljandi vald omaaegse metsavendade punkri kohale. Lootuses, et sellest kujuneb valla turismimagnet – nii nagu ka Mulgi elamuskeskus Sooglemäel.

Kas valla rahvale on ikka sellist uhket kontserti vaja?

Valla eelarveraha kulutamises on minu arvates veelgi küsitavusi. Käisin kuulamas Tõrva vallavolikogu eelarvekoosolekut, et saada selgust, kas Tõrva on valmis sel aastal korraldama Võrtsjärve mängusid kolme valla – Viljandi, Tõrva ja Elva – osalusel. Olin jaanuaris kohtunud aasta alguses ametisse asunud abivallavanema Lauri Drubinšiga ja arutanud mängude kavva võetavaid sobivaid alasid ja korraldamise aega.

Soovitasin juhendi ja konkreetse plaani esitada volikogule enne eelarve vastuvõtmist. Abivallavanema tööpõld on aga lai ja Võrtsjärve mängude teemaga ei jõudnud ta kuu jooksul tegeleda. Viljandi ja Elva vald on põhimõtteliselt nõus mängudel osalema, kuid ootavad Tõrvalt ettepanekut rahastamise kohta. Just seepärast oli kõigile kolmele vallale oluline enne eelarvet vastuvõtmist sotid selgeks rääkida.

Rahast veel. Eelarve eelnõus vähendati lumetõrjele esialgu eraldatud raha 15 000 euro võrra ning lisati sellest 8000 külade arendamiseks ja 7000 spordile. Kuna Võrstjärve mängude kulude rehkendust pole tehtud, tundub, et neid ei tule. Veel oli eelarves lahtine summa 40 000, mille vald peaks maksma suvel kontserdi korraldamise eest Tõrva keskväljakul. Kas kontsert tuleb, pidavat selguma 15. märtsiks. Ettepaneku eelarve vastvõtmine edasi lükata, kuni on selgunud suurkontserdi korraldamine, hääletas volikogu maha. Kuid kas vallarahvale on üldse sellist uhket kontserti vaja või võiks seda summat kasutada pigem mitmesuguste väiksemate ürituste tarbeks? Tõrva on nagu väike küla ja inimesed väärtustavad esinejaid, kellega nad suudavad samastuda. Linnarahvale on oluline kogukonna kogemus kohalikelt üritustelt. Eakas volikoguliige aga teatas resoluutselt, et suurkontserti on vaja valla mainele. Sellise kontserdi korraldamine on siiski pigem ettevalmistus valimisteks – et olla pildil. See pole mitte ainult minu mõte.

Mida siis ikkagi 40 000 euroga teha? See on igale vallaelanikule mõtlemiseks. Arvan, et paljud pakuksid hüljatud Tantsumäe kordategemise. See oli traditsiooniline peopaik.

Sooglemäe kompleksi ehitamine on nagu raha matmine betoonpunkrisse.

Võimalik valla raha kokkuhoid jäi samuti ära, kui volikogu lükkas etteaimatavalt tagasi vallavanema töötasu ja hüvitise määramise eelnõu. 2017. aastast on Tõrva vallavanema töötasu alus 2,5-kordne Eesti keskmine palk, kuid eelnõus sooviti kolmekordset Valgamaa keskmist palka määrata. Sellega oleks töötasu vähenenud 200–300 euro võrra. Kuna osa vallatöötajate palgad on sõltuvuses vallavanema omast, oleks palgalangus tulnud ka neil.

Üks Tõrva juhtimist iseloomustav moment volikogu koosolekult veel. Kui valla- ja noortevolikogu liige Margus Metsoja küsis vallavanem Maido Ruusmannilt, miks ei kaasatud Tõrva noortekeskuse juhi valimise komisjoni noortevolikogu inimesi, jättis vallavanem sellele vastamata. Küll aga selgitas ta, et neljast kandidaadist valis kaks välja abivallavanem Drubinš ja kahe kandidaadiga vestlesid vallavanem ja abivallavanem kahekesi. Seda, kes siis üks väljavalitu on, Ruusmann ei avaldanud. Kauaks jätkub noortel südikust vastu seina joosta?

Tõrva valla juhtimist iseloomustab vallavanema surve ja püüd kõike ise otsustada. Nüüd terendab Ruusmannile suvel koht riigikogus. Et aga paljud temaga seotud projektid on pooleli, ei tohiks ta lahkuda. Riigikogu valimisi tuleb veel.

Kui lugeda Tuleviku Põlvamaa portaalist Igor Taro kirjutisi Põlva vallavolikogu tööst ja võrrelda seda Tõrvaga, tundub Tõrvas veel päris mõistlik olukord. Ja kui tutvuda veel 19. veebruaril Lõuna Eesti Postimehes ilmunud veteransportlase Ilmar Tageli arvamuslooga «Põlvamaa vajab korralikku siseujulat ja -halli», kus kirjeldatud Põlva vajadusi ja vallajuhtide eelistusi, on Tõrva oma ujula ehitusega päris mäel. Küsimus muidugi, mis hinnaga ja kvaliteediga see valmib. Põlva 36 aastat tagasi rajatud betoneeritud ujulabassein on kui tähis kohalikule volikogule.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles