Siim Saavik: aga kus on meestepäev?
11. märts 2020, 00:13
Jällegi käis aastarattast läbi see kaunis päev, kui lillekimpude hinnad ei erinenud palju korralike hõbeehete omast. Paraku lähen igal aastal jälle sama triki õnge ja võtan just naistepäeval suuna lillepoe poole, kus vähese planeerimise tõttu tuleb rahakukrut kergitada rohkem kui tahaks.
Õnneks või õnnetuseks polnud ma ka tänavu ainuke ullike. Vähemalt selles poes, kus käisin, sagis lillede vahel mitukümmend meessoo esindajat, kes kimpe üksteise võidu oma kindlate käte vahele kahmasid. Polnud probleem seegi, et tagasihoidlike õiepuntide hinnad algasid 30 euro juurest.
Naistepäeval ja emadepäeval peab ikka mõne kimbu näppude vahele võtma. Kui naisterahvaid sel päeval õnnitleda, käed taskus, tekib sellest paksu pahandust, mida tõenäoliselt ükski mehepoeg ei sooviks. Lihtsustatult öeldes: traditsioonid on ilusad ja naisi peab hoidma.
Huvitav aga on, miks ei teki mingisugust emotsiooni igal aastal 19. novembril, kui on meestepäev. Paljud tõenäoliselt ei teagi, et selline päev olemas on või millal seda peetakse. Ometi on see sarnaselt naistepäevale rahvusvaheline tähtpäev.
Leige suhtumise üks põhjus võib-olla asjaolu, et esimest korda tähistati meestepäeva 1999. aastal ja traditsioon on ilmselgelt lühem kui naistepäeva puhul. Siiski ei tundu Eesti ühiskonda vaadates väga usutav, et see tähtpäev ka tulevikus tähtsamasse staatusesse tõuseks.
Ei kujuta küll ette, et meestepäeval naised tormijooksuga lillelettide vahele ruttavad, aga šokolaadi või alkoholi ostmine võiks sel päeval samamoodi kasvada nagu lillemüük 8. märtsil.
Julgen arvata, et enamik mehi ei saa meestepäeval isegi suusõnalist «head meestepäeva» õnnitlust. Miks siis nii, et pidevalt võrdsust taga ajavas ühiskonnas lisaks naistele samaväärselt ka mehi ei hoita, vähemalt tähtpäevade kontekstis?
Tähistame ju emadepäeva ja naistepäeva, samuti isadepäeva, aga mitte meestepäeva.
Ei kujuta küll ette, et meestepäeval naised tormijooksuga lillelettide vahele ruttavad, aga šokolaadi või pidulikumat sorti jookide ostmine võiks sel päeval samamoodi kasvada nagu lillemüük 8. märtsil. Ja mis saaks paremat olla, kui meestepäeva tähistades turgutatakse samas ka poodide või kohvikute käivet, nagu naistepäeval tavaks.
Tähtpäevi pole Eestis kindlasti liiga palju. Eriti selliseid, mis kaasaksid korraga suure osa rahvast. Tulevikus võiks ju meestepäevgi üks sellistest olla, ega see kellelegi halba teeks. Elagu naised ja elagu mehed!