Uuring: Lätist alkoholi ostnute osakaal on langenud

Valka Alko1000.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu kohaselt hakkas piirikaubandus vähenema pärast juulikuist alkoholiaktsiisi langetamist, Lätis alkoholi ostnute osakaal küsitletutest langes mullu 33 protsendile ehk kolme aasta madalaimale tasemele.

2017. ja 2018. aastal ulatus näitaja 35 protsendini. Mullune 33-protsendine osakaal on siiski aga 12 protsenti kõrgem kui 2016. aastal, mil piirikaubandus hoogsalt kasvama hakkas, teatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. 

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on tegu suurepärase õpikunäitega. "Aktsiisitulud on jäänud hoolimata aktsiisilangetusest sarnasele tasemele, millel nad olid vahetult peale aktsiisiside järsku tõusu. Oleme korduvalt öelnud, et maksusüsteemi muutmise mõjud ei ole kunagi lineaarsed ning antud juhul on riik kaotanud nii aktsiisis, kui ka teiste Lätist kaasaostetud kaupade käibemaksus," ütles ta pressiteates.

Palts lisas, et kaotatud teoreetiline maksutulu on väga suur. Aastal 2017 oodati alkoholiaktsiisituluna 276 miljonit eurot, laekus aga 222 miljonit. Aastal 2018 loodeti, et laekub 341 miljonit eurot, kuid laekus 232 miljonit eurot. Sellele lisandub ka veel kadu planeeritud tubakaaktsiisi laekumises, mis oli kahe aasta peale ligi 36 miljonit eurot.

Kokku teeb see ligikaudu 235 miljonit eurot, mida planeeriti eelarvesse, kuid mida reaalselt ei laekunud. "Kui kellelgi tekkis küsimus, et kuidas kaeti sellised puudujäägid eelarve tuludest, siis täna tuleb pigem küsida, et millised on need tulud, mille arvelt me jätkuvalt puudujääki tasume," lisas Palts.

Paltsi sõnul näeme nüüd aktsiisitulude prognooside muutumist reaalsemaks – 2019. aasta prognoos oli 231 miljonit eurot ning laekus 225 miljonit eurot. "Kas tulevikus saadakse aru, et maksusüsteemi muutmise mõjud ei ole kunagi lineaarsed ning seetõttu on neid kavandades oluline arvestada nii ettevõtjate kui teadlaste seisukohti, jääb täna vastuseta," sõnas ta.

Palts rõhutas ka, et kindlama ettevõtluskeskkonna tagamiseks on vajalik Eesti ja Läti majanduspoliitika kujundajate omavaheline koordineerimine. "Turud on avatud ja kokkuvõttes on kõigi huvides see, et oleks keskkonnas stabiilsus ja et tarbimine oleks prognoositav."

Koda märkis, et piirikaubandus saavutas oma tipu 2018. aastal ja hakkas vähenema 2019. aasta juulis peale Eesti valitsuse otsust alandada alkoholi aktsiisimaksu. Piiriostude vähenemine on toimunud nii spetsiaalselt alkoholi ostmas käivate inimeste arvel kui ka ostude pisenemise arvelt. 

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et kuigi ka 2020. aastal kavatsetakse Lätti alkohoolseid jooke ostma minna, siis võrdluses 2019. aastaga on Lätti kindlasti alkoholi ostma minna soovivate inimeste osakaal aastaga langenud 14 protsendilt 7 protsendile.

2019. aastal käis Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas 10 protsenti küsitlusele vastanutest, mis on 4 protsenti vähem kui 2018. aastal ning kolmas jätkuv aasta, millal spetsiaalselt selleks Lätti minevate inimeste arv langes. Kõrgeim oli Lätist spetsiaalselt alkoholi ostvate inimeste arv 2017. aastal, kui seda tegi 18 protsenti inimestest. 

Kõrgemasse tulugruppi kuuluvatest inimestest, kelle sissetulekud on üle 1200 euro, on käinud spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 17 protsenti. Madalamates tulugruppides ei ületa nende inimeste hulk 10 protsenti.

Põhiliselt käiakse Lätis alkoholi ostmas endale. Varem oli levinud ka tuttavatele Lätist raha eest alkoholi kaasatoomine, kuid see on nüüd oluliselt vähenenud ja nende inimeste osakaal, kes seda teevad, on langenud seniselt 50 protsendilt napilt kolmandikule.

Langenud on ka alkoholi kaasaostmine edasimüümise eesmärgil, mida teeb 1 protsent alkoholiostjatest. Keskmiste alkoholiostusummade vaates on võrreldes 2018. aastaga kasvanud kuni 100-eurosed alkoholiostud, kuid samas on jäänud vähemaks kallimaid ostusid.

Lätist alkoholi ostnud inimesed ostsid kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid ja mootorikütust, vastavalt 57 ja 48 protsendil juhtudest. Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid ja ehituskaupu, vastavalt 27 ja 25 protsendil kordadest. Samuti käiakse Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul ostmas tooteid, mis ei ole Eesti kaubandusvõrgus kättesaadavad – näiteks kuumutatavad tubakatooted.

2019. aastal Lätist alkoholi ostnutest 29 protsenti ostab pärast alkoholiaktsiisi langetamist rohkem Eestist kui Lätist ning 12 protsenti ostjatest ostab nüüdsest ainult Eestist ning on loobunud Lätist ostmisest. 55 protsenti vastajatest leidis, et alkoholiaktsiisi langetamine nende oste ei mõjuta ning 4 protsenti ostab Lätist veelgi rohkem kui enne aktsiisitõusu. 

Instituudi hinnangul võib välismaalt toodud alkoholi kogus tarbimises väheneda tulevikus viiendiku võrra. 

Uuringu käigus analüüsiti ka aktsiisi langetamise mõju nii kange kui lahja alkoholi jaehindadele Eesti kauplustes 40-protsendise viina ja levinumate õllede näitel. Analüüsi tulemusel täheldati, et kuigi hinnad on kõigis tootegruppides peale aktsiisilangetust vähenenud, on need valdavalt siiski etalonhinnast – 2019. aasta juuni hinnatase, mida on vähendatud aktsiisilangetuse ja sellest tuleneva käibemaksu võrra – mõnevõrra kõrgemad. 

EKI viis 2019. aasta detsembris Eesti elanike hulgas läbi piirikaubanduse alase küsitluse. Küsitlusele vastas 1313 elanikku vanuses 18 kuni 74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele.

EKI on neli aastat läbi viinud Läti piirikaubanduse mahu hindamise uuringut. Uuring tugineb aktsiisilaekumiste analüüsile Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlustele Eestis ja Lätis, ekspertintervjuudele tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlusele ning MTA andmete analüüsile.

Tagasi üles