Väejuht kolis muuseumisse

Barclay de Tollyt saab näha Valga militaarmuuseumi teisel korrusel. Foto: Tiit Loim

Valga militaarmuuseumis näeb kolmapäevast kuulsa väejuhi Michael Andreas Barclay de Tolly mundris meest. «Täna hommikul see meie uhke pärl üles seatigi. Oleme seda ise väga pikalt oodanud ja klientidele lubanud. Nüüd on ta olemas, siin näete tõeliselt uhkes vormis meest,» kirjeldas Valga militaarteemapargi juht Meelis Kivi kolmapäeval.

Barclay de Tolly rõivastust kandva mannekeeni riietamine võttis muuseumi töötajatel tund aega. Rõivad valmisid Venemaa ja Läti kostüümimeistrite koostöös.

Seina katab aga 1812. aastal Napoleoni sõdade käigus Venemaal peetud Borodino lahingut kujutav maal. «Borodino lahingus juhtis de Tolly kaht olulist lõiku: kesktsentrumit ja üht tiiba,» lausus Kivi.

Barclay de Tolly on ilmselt läbi aegade kuulsaim Eestiga seotud inimene. Tema sõjalise karjääri tipp oli koalitsioonivägede juhatamine Pariisi vallutamisel 1814. aasta märtsis.

Kuulus väejuht oli baltisakslane. Valgamaal asuva Jõgevestega, kus on tema mausoleum, on Barclay de Tolly nimi seotud alates abiellumisest 1791. aastal Helene Auguste Elea­nore von Smitteniga, kes oli pärit Jõgevestest. Naise kaudu saigi feldmarssal Jõgeveste mõisa omanikuks. Räägitakse, et de Tolly oskas ka eesti keelt.

25. juulil 1818 maeti ta suurte sõjaväeliste auavalduste ja arvuka rahvahulga saatel Jõgeveste mõisaparki.