Haiguslehtede võtmise arv pole kasvanud

Sangaste perearst Tatjana Laadi. Foto: arhiiv

Sangaste perearst Tatjana Laadi sõnas, et mitmed tema patsiendid on koroonaviiruse suhtes ärevad. Tema patsientide hulgas veel reedese seisuga viirusesse nakatunuid polnud. Haiguslehtede võtmise arv pole Eestis viimase paari nädala jooksul eelmiste aastatega võrreldes kasvanud.

Sageli on muretsejate hulgas need inimesed, kes on hiljuti reisil käinud. Näiteks üks Austraaliast Eesti reisinud inimene jäi pika teekonna peal haigeks. Kuna tema lennuteekond viis läbi erinevate lennujaamade, siis kartis ta, et haiguse põhjuseks on koroonaviirus. Peale testi tegemist tuli välja, et nii see polnud.

«Mõned kutsuvad omale kiirabi isegi siis, kui nad köhivad. See ärevus on suur,» teadis Laadi rääkida. Näiteks üks inimene kutsus omale kolm korda kiirabi, sest kartis, et on nakatunud. Väidetavalt põhjusel, et oli ohupiirkonna inimesega kokku puutunud. Testide tegemisel sai selgeks, et viirusesse ta nakatunud polnud.

Perearst rääkis, et on viimasel ajal nii mõnegi haiguslehe kirjutanud. Sageli just selle põhjusega, et inimene on võimaliku viiruse piirkonna või viirusekandjaga kokku puutunud. Mitmel juhul on põhjuseks tööandja nõudmine. Näiteks kui inimene on ohupiirkonnas reisinud, siis ei soovi tööandaja, et ta töökollektiiviga kokku puutuks.

Haigekassa andmetel on selle aasta 1. märtsist kuni 12. märtsini haiguslehti välja kirjutatud 13 827 ja hoolduslehti 6335 isikule. Kahe eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pole need numbrid suurenenud, pigem isegi vähenenud.

Haigekassast teatati, et Eestis ei ole välja kuulutatud karantiini, mistõttu ei saa väljastada haiguslehti, mille põhjusena on märgitud karantiin. Selline võimalus on olemas, kui seda vaja peaks minema.

Juhul kui tegu on nakkushaiguse kontaktiga, saab arst väljastada haiguslehe põhjusega haigestumine, mis on spetsiaalse koodiga. Kui lapsel on olnud nakkushaigega kontakt, võib arst vanemale väljastada hoolduslehe. Seega on kontakt nakkushaigusega võrdsustatud haigestumisega või haigestunud lapse põetamisega ja sel juhul makstakse inimesele töövõimetushüvitist tavapärases korras.

Haiguse riskipiirkondadest või mujalt riikidest Eestisse saabunud inimestele, kelle puhul kontakti haigusega ei ole põhjust kahtlustada ning kelle tervise seisund on hea, töövõimetuslehe väljastamiseks põhjust ei ole. Nendel inimestel soovitatakse jälgida oma tervist ja võimalusel teha kodutööd ning piirata sotsiaalseid kontakte.

Tatjana Laadi ütles, et inimesed on ärevad ja helistavad talle sageli just koroonaviiruse teemadel. «See on hea, et nad helistavad. Kahtluse korral on tulebki helistada ja mitte ise kohale tulla,» rääkis perearst.

Haigus- ja hoolduslehed 1.-12. märts

Kirjutatud haiguslehti

2020: 13 827

2019: 15 583

2018: 19 018

Kirjutatud hoolduslehti

2020: 6335

2019: 5547

2018: 6383

Allikas: Haigekassa

Perearstide kümme käsku koroonaviiruse kohta

1. Säilita rahu ja kaine mõistus!

2. Jälgi ja järgi terviseameti kodulehel antavaid juhiseid! Terviseamet uuendab infot iga päev mitu

korda päevas. Välismaised soovitused ei pruugi olla Eestis sobivad.

3. Hügieen: kätepesu! Hoia haigetest aupaklikkusse kaugusse! Köhides, aevastades kata suu ja

nina käsivarrega, pärast pese kohe käsi. Kasutatud taskurätt viska kohe prügikasti!

4. Kui oled terve, siis võid elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled käinud reisil maades, kus

koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. Sümptomiteta inimeselt nakkust saada on äärmiselt

ebatõenäoline.

5. Kui haigestud, jää koju!

6. Ravi end nii, nagu Sa ravid igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka,

vajadusel langeta palavikku, kasuta muid sümptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda

paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.

7. Haigestumise korral võta ühendust oma perearstikeskusega või helista 1220 – see on tasuta ja

ööpäevaringselt töötav perearstide nõuandetelefon.

8. Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.

9. Kutsu kiirabi järgmistel juhtudel:

• valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused

• teadvuse häired, segasusseisund

• äärmine jõuetus

10. Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, krooniliste haiguste põdejatele (diabeedi,hingamisteede krooniliste haiguste ja südamepuudulikkuse korral), samuti vähihaigetele ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavatele inimestele. Pöördu pigem varem kui hiljem!

Allikas: Eesti Perearstide Selts