KOROONA ⟩ Viiruses võrulanna: asi on naljast ikka väga kaugel

Perearsti nõuandeliin. Foto: Arved Breidaks

Eile koroonaviiruse diagnoosi saanud ja praegu kodus seda läbi põdev võrulanna rääkis, kuidas haigus ta kolmapäeval maha murdis.

Nädal tagasi Navi seltsimajas Urmas Tali juubelil viibinud naine tundis end esmakordselt halvasti teisipäeva õhtul, kuid ei osanud muutunud enesetunnet uue viirusega seostada.

«See oli selline…  ma ei pööranud tähelepanu ega mõelnud, et olen haige. Väsimus oli,» jutustas ta laupäeval Lõuna-Eesti Postimehele antud telefoniintervjuus. «Aga kolmapäeval hakkas tohutult pea valutama ja lõi palaviku üles - 39 [kraadi]. Esimene päev oligi kõige hullem.»

Kolmapäeva õhtul jõudis naiseni info, et laupäevasel sünnipäevapeol viibis ka üks koroonaviiruse kandja ning siis polnud enam keeruline otsi kokku viia, mis ootamatult välja löönud kõrge palaviku taga on.

«Neljapäeva hommikul helistasin perearstile ja tellisin endale kiirabi, kes ei tahtnud ju tulla,» rääkis ta. Palavik pendeldas naisel neljapäeval 38,5 kraadi ja 39 vahel. «Võtsin palaviku alla ja ei lasknud tal nii kõrgeks minna,» selgitas ta.

Erivarustusega kiirabibrigaad käis naise pool neljapäeval ja võttis patsiendi ninast kaks proovi – ühe gripi ja teise koroonaviiruse tuvastamise jaoks. Proovide võtmine nägi välja nõnda, et naine pidi minema ukse taha välja, kus tema ninast külv võeti. «Nad olid oma maskidega, nagu filmis,» meenutas võrulanna.

Päev hiljem andis terviseamet talle ametlikult teada, et koroonaviiruse proov osutus positiivseks ehk siis naine on üks üheksast võrulasest, kellel esimestena Võrumaal see viirus diagnoositi.

Nädal pärast arvatavat nakatumist Navil oli naine endiselt palavikus, kuid hääle järgi optimislikus meeleolus. «Öösel vahepeal tuleb palavik, siis läheb ära ja on selline 37,5 ringis,» rääkis ta. «Eile õhtul ei olnud üldse midagi, täna öösel jälle 38. Ma ei tunne, et oleks kuidagi õudselt teistmoodi kui gripp. Öeldakse, et mõnel on hull köha, aga mul tuleb vahepeal köhatus, õrnalt kriibib kurku, aga ei ole suurt köha.»

Intervjueeritud nakatunu on koduseinte vahele alates teisipäeva õhtust. Kas ja kui palju jõudis ta aga nende kolme päeva jooksul, mil viirus polnud välja löönud, seda tahtmatult edasi kanda, pole teada. Kõigiga, kellega ta peiteperioodil lävis, on ta suhelnud, kuid esialgu pole nende seas viirust tuvastatud. «Et seal sünnipäeval niimoodi haigeks jäädi… tundub, et ta levib ruumis, kus on palju rahvast, väga kiiresti. Kole viirus on ta kindlasti,» arutles ta.

Kuigi karantiinis, ei ole haige elust ära lõigatud. Lisaks sellele, et terviseametist helistatakse iga päev ja päritakse tervise järele, teevad seda ka sõbrad. «Selles suhtes on nii tore, et kõik helistavad ja muretsevad,» rääkis ta. «Iga hommik algab sellega, et kõik helistavad läbi ja küsivad, kuidas mul tervis on ja kas mul ikka süüa on. Hädas tunned sõpra.»

Toiduga varustamise ongi sõbrad enda kanda võtnud, tuues kõik vajaliku kotiga välisukse taha.

Järgmise proovi annab patsient 20. märtsil, kuid seda juhul kui tal pole enne seda ööpäeva jooksul palavikku olnud. Kui proov peaks andma soodsa tulemuse, tehakse paar päeva hiljem veel üks proov ning kui seegi osutub viiruse suhtes negatiivseks, pääseb naine karantiinist.

Mis sel ajal võib väljas toimuda, on tema sõnul väga raske ennustada. Kindel on see, et need üheksa, kes reedel koroonaviiruse diagnoosi said, ei jää Võrumaal viimasteks. «Ma arvan, et see on väga tõsine olukord ikkagi. See on päris hoomamatu, mis siin toimuma hakkab. Asi on naljast ikka väga kaugel. Kui ta niimoodi levib, järsku, see on ikka hull lugu,» lausus ta.