Riina Solman: moes on veebikirikud ja väga kitsa ringi peresündmused

, ajaleht@lounapostimees.ee
Copy
Rahvastikuminister Riina Solman.
Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Marko Saarm

Rahvastikuminister Riina Solman kirjutab, et koroonaviirus on Eestis piisavalt pahandust teinud, sundides meid kõiki muutuma: tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ennekõike on riikliku eriolukorra tõttu kuni 1. maini keelatud rahvarohked kogunemised, kuhu alla kuuluvad ka oluliste peresündmuste tähistamised, olgu nendeks abielu registreerimine, pulmad või matused.

Terve mõistus ütleb, et see kehtib ka sünnipäevapidude kohta, olgu siis laste või täiskasvanute oma, need tuleb praegu lihtsalt ära jätta või edasi lükata. Küll tuleb ka aeg pidu pidada.

Meile olulised sündmused saavad toimuda kitsas pereringis

Elus on siiski sündmusi, mida ei saa eriolukorrast hoolimata ära jätta või edasi lükata, näiteks matuseid. Sellisel juhul tuleb hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik. COVID-19 on väga kiiresti leviv viirus ning selle leviku tõkestamine sõltub meist kõigist. Viirus ei küsi, kas kohtume nakkuse kandjaga koolis, poes või matustel. Oluline on tegutseda alalhoidlikult ja mõistuspäraselt.

Eriolukorrast tulenevad piirangud matustele, pulmadele ja sünnipäevadele on kindlasti korralduslikult keerulised, kuid praegune olukord nõuab igaühelt meist suurenenud vastutustunnet kaasinimeste ees.

Kuigi ehk sooviksime, et riik määraks, mitu inimest tohib matustele või pulma tulla, siis siin on küsimus mitte täpses osalejate arvus, vaid igaühe vastutustundes. Üldine põhimõte peaks praegu olema: mida vähem osalejaid, seda parem.

Rahvastikuregister ja e-riik on abiks nii kodanikule kui ametiasutustele

Seoses riikliku eriolukorraga tõusetub elukohaandmete tähtsus rahvastikuregistris. Rahvastikuregistris olevaid elukohaandmeid saab kontrollida ja vajadusel kaasajastada aadressil rahvastikuregister.ee.

Kehtestatud eriolukorras on vaja leida viirusekandjatega kontaktis olnud inimesi ja kuna kehtivad liikumispiirangud nii saartel kui riigipiiridel, on oluline, et riigil oleksid olemas Eestis elavate inimeste õiged kontaktandmed, sealhulgas elukohaandmed.

Elukoha registreerimine on kohustuslik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd. Eriti oluline on õigete andmete olemasolu kriisiolukorras liikumispiirangute kohandamisel või kui isikud peavad olema vajadusel kiiresti leitavad. Seetõttu palve: viige kindlasti oma elukohaandmed rahvastikuregistris vastavusse tegelikega.

Eriolukorra tõttu kodusolemine tähendab seda, et ka ametiasutuste uksi tuleb võimalikult vähe kulutada. Inimesed käivad praegu endiselt perekonnaseisuasutustes igasuguseid avaldusi esitamas. Siit soovitus kasutada e-teenuseid ja teha tõesti ainult hädapäraseid toiminguid (nt sünni registreerimine). Lahutada ja nime muuta, isegi abieluavaldust võib ka hiljem esitada. Kui juba abiellumise kuupäev on sattunud tänasesse keerulisse ajajärku, siis soovitame armastaval paaril tähtis talitus toimetada ilma külalisteta.

Veebikirikutel läheb tõusvas joones

Pean tunnistama, et otsus pühakojad teenistusteks sulgeda ja selle edastamine kirikujuhtidele eelmisel reedel pärast Valitsuse kriisiistungit oli mu töös üks keerulisemaid: tähendas ju see, et Eesti suurim vähemus jääb ilma oma harjumuspärastest kooskäimistest, üksteise toest, otse kuulatud Jumalasõnast ja sakramentidest. Samas ei olnud sellele mingit alternatiivi: just kirikuliste hulgas on viiruse kaudu haavatavamat eakamat põlve märgatavalt rohkem kui kinos, restoranis või ostukeskuses.

Olen tänulik, et otsus koroonaviiruse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kirikud jumalateenistusteks sulgeda oli meie kirikujuhtidele mõistetav ning nad leppisid sellega. Küll aga jäi paljudel kogudustel aega napiks, et astuda kohe virtuaalmaailma tegijana ja eri digiplatvormidel teenusepakkujana.

Täpsuse nimel lisagem, et Vabariigi Valitsuse otsus reguleerib vaid avalikke organiseeritud kogunemisi.  Riik tagab ka eriolukorras oma kodanike ja kõigi Eesti inimeste usuvabaduse, arvestades samas inimeste tervise kaitse kaalutlustega. Kuigi jumalateenistused, kirikukontserdid, seminarid ja kooriharjutused ei toimu, jätkub usuliste talituste eraviisiline läbiviimine, sealhulgas hingehoidlikud vestlused, piht ja armulaud ning teised koguduste spetsiifikast lähtuvad tegevused.

Kõiki eelpool mainitud tegevusi tuleb korraldada selliselt, et on välistatud nakkusoht teistele inimestele. See on hetkel kõige olulisem. Samas peab meeles pidama, et üksikisiku tasandil teenib kirik edasi. Ka kirikud ja muud palve- ja pühakojad on igale inimesele avatud, et ta saaks tulla oma murede ja vajadustega ning kirik saaks abi osutada.

Kuidas meie kirikud ja kogudused nädalavahetusel hakkama said? Esimesed muljed on kindlasti positiivsed. Kahtlemata olid virtuaalruumis populaarsed need kogudused, kus oli ennegi veebiteenistusi pakutud ning digikogemused nii tegijatel kui ka vaatajatel olemas.

Näiteks Oleviste kaht hommikust teenistust vaatas otse üle 600 inimese, Tartu Pauluse teenistust koos järelvaatamisega samavõrra, mitmedki teised kogudused olid veebis aktiivsed, sealhulgas mõned alles esimest korda. Kuigi mõnelgi tuli ette tehnilisi probleeme, oli üldpilt üllatavalt hea. Lisaks otseülekannetele oli osa kogudusi salvestanud video eelnevalt ja pakkus seda vaadata. Mõned kogudused olid valmistunud veebijutluseks põhjalikult, pakkudes jutluse illustreerimiseks vaadata videoklippe ja muid katteplaane.

Teave uute meetmete kohta levis ka venekeelses meedias ja venekeelsed kogudused tulid uutes tingimustes toime.

Eesti rahval on ajaloo jooksul olnud hetki, kus kitsas käes ja tulevik tume, kuid mehine meel ja õigete väärtuste järgimine on kandnud meid rasketest aegadest läbi. Loodetavasti tunneme seda kandjat ka seekord.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles