Töö saab tehtud ka koduseinte vahel
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
20. märts 2020, 00:02
- Virtuaalsed koosolekud sujuvad hästi.
- Võru linnapea teeb kodus pea 20-tunniseid tööpäevi.
- Praegusest olukorrast on mõnagi õppida.
Kagu-Eesti asutused ja omavalitsused on lähetanud oma töötajad kaugtööle, et vältida viiruseohtu suurendavaid lähikontakte. Praegu on distantsilt töötamises kohanemise aeg, millest loodetakse tulevikuks õppida.
«Püüame ennekõike vältida igasugust füüsilist kontakti,» rääkis Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm, kelle sõnul on kõik Põlvamaa arenduskeskuse inimesed praegu kaugtööl.
«Tervise hoidmiseks ja riikliku eriolukorra nõuete järgimiseks on seega kõik füüsilise kontaktiga kohtumised muudetud, toimudes kaugtöösõbralikus vormis,» kinnitas kaugtöö spetsialist.
Elmi sõnul katsetab arenduskeskus mitmesuguseid veebipõhiseid keskkondi, et saada aru, millised kõige paremini toimivad. «Nõustamised ja koosolekud toimuvad eri gruppides ja töörühmades, suhtlus on pidev ka e-kirja ja telefoni teel,» lisas Põlvamaa arenduskeskuses töötav Elm.
«Sõltub, kui pikalt olukord kestab, kuid ehk on võimalik juba paari nädala pärast jätkata veebipõhiselt ka koolituste ja konverentsidega,» rääkis Elm, kes soovitas kaugtööalast inspiratsiooni jagada läbi Facebooki-lehe Coworkingparadise. «Praegu anname inimestele ja ettevõtetele kohanemiseks aega. Kasutame ise aega, et korrastada ka andmebaase.»
Virtuaalsed koosolekud toimivad hästi
Võru linnapea Anti Allase sõnul on kriisist kasu ka. «Nüüd teeme seda, mida oleks võib-olla võinud juba varem rohkem teha,» lausus Allas, kelle sõnul peeti ka linnavalitsuse istung kolmapäeval Skype’i teel koosoleku keskkonnas.
«Omavaheline suhtlemine ja arutelud toimisid veebikoosoleku kaudu ideaalselt,» rääkis linnapea ning lisas, et mitmesuguseid koosolekuid korraldatakse ka väiksemates Facebooki-gruppides – sõltuvalt sellest, milliseid teemasid on vaja arutada. «Jagame omavahel infot ja ülesandeid.»
Allase sõnul on ka regionaalse kriisikomisjoni koosolekud interneti teel hästi korraldatud.
«Kolmapäeva õhtul kestis koosolek poolteist tundi ning selles osales ligikaudu 50 asutust ja omavalitsusjuhti,» rääkis Allas. «Pidev töö käib samas ka telefonide kaudu.»
Kui olukord rahuneb, võtan kindlasti sellest kogemusest midagi kasutusele ka hiljem, rääkis Võru linnapea Anti Allas.
«Olen pidevalt kontaktis ka oma kolleegidega, suuremate maakonnakeskuste juhtidega, kellega vahetame iga päev operatiivselt kogemusi,» lausus Allas. « Kas või selle kohta, kes on kriisiolukorra teemadel mõelnud välja kõige paremad lahendused.»
Linna saab Allase sõnul juhtida kodust väga hästi ja ka tõhusalt. «Kui olukord rahuneb, võtan kindlasti sellest kogemusest midagi kasutusele ka hiljem,» lisas linnapea, kelle tööpäevad on praegu ta enda sõnutsi 19–20 tundi pikad. «See on hea õppetund ja kool, ma ei ole selles suhtes ainult negatiivne.»
Süsteemid on ka maal toiminud
Võrumaa arenduskeskus on kaugtööl eelmise nädala neljapäeva hommikust. «Esmaspäeval oli meil virtuaalne koosolek, kus osalesid peaaegu kõik arenduskeskuse töötajad, ligikaudu 15 inimest,» rääkis arenduskeskuse juht Tiit Toots.
«Kui alguses arvasime, et inimestel, kes elavad maal, on ühendusega probleemid, siis nii ei olnud ja süsteemid üldiselt toimisid,» rääkis Toots. «Töötajad osalesid ning koosolekul leppisime kokku ka edasised käitumisjuhised.»
Teisipäeval oli Võrumaa arenduskeskuses sisekoolitus seoses virtuaalsete töövahendite kasutamisega. «Eks kohaneme,» rääkis Toots. «Väiksemal määral oleme kaugtööd ka varem rakendanud, aga mitte nii ulatuslikult. Kasutame rakendust, kus saab koosolekut ka salvestada. Nii saavad need, kes ei saanud kohe osaleda, kuulata selle salvestust.»
Tootsi sõnul plaanib arenduskeskus ka virtuaalseid koolitusi. «Täna oleme rääkinud näiteks ühest vabaühendustele suunatud arengukoolitusest,» lausus Toots. «Kuid praegu meil siiski täit kindlust ei ole, et seda oleks võimalik virtuaalselt läbi viia.»
Ettevõtlusvaldkonnas on Tootsi sõnul praegu ääretud raskused – nii tootmisettevõtetel, transpordifirmadel kui ka turismisektoris. «Aga teiselt poolt avab see uusi töötegemise võimalusi,» rääkis Toots. «Tulevikule mõeldes on üks positiivne noot kaugtöö teema, kus praegu tulevad välja interneti piirkondlikud kitsaskohad. Kuigi töö iseloom võiks kaugtööd võimaldada, saab mõnel juhul takistuseks kehv internetiühendus.»
«Praegu on siiski esmatähtis inimeste tervis, et kõik nõrgemad ühiskonnagrupid oleksid hoitud ja viiruse levik millalgi peatuks,» lisas arenduskeskuse juht.