/nginx/o/2020/03/19/13016547t1hfeaa.jpg)
Rääkides koroonaviirusest tingitud eriolukorrast, ütleb Põlvamaa teatritegija, et igasugune paanika on liiast ning peaks püüdma võimalikult normaalselt edasi elada. Üks Lahedatest Muttidest tõdeb, et käes on keeruline aeg.
«Tegelikult on olukord selline, et Lahedad Mutid on juba jaanuarist saati puhkusel ja nüüd tuli veel see kriis ka,» tõdes põlvamaalane Andres Määr, kes mängib kuldses trios ehk Lahedates Muttides vanaprouat nimega Anni.
«Võtame asja rahulikult, sest vanainimesed tervisega mängida ei tohi. Me pole juba tükk aega esinemisi vastu võtnud ega võta ka lähikuudel,» lisas Määr.
Tema sõnul saavad hakkama ka teised kaks kamraadi, kellest üks etendab sõbranna Tooni ja teine Senni rolli. «Meil on omad väikesed põllupeenrad ka – nälga me ei jää, pension tiksub endistviisi ja sukasäärde on ka esinemistega midagi kogunenud.»
«Mis puudutab kultuurielu üldse, siis on selge, et käes on keeruline aeg,» sõnas Andres Määr, kes igapäevatööd teeb Põlvamaa arenduskeskuses kultuurispetsialistina. «Neil, kelle põhisissetulek sõltub esinemistest, on päris raske.»
Käib mutiks põhitöö kõrvalt
Määr käib esinemas põhitöö kõrvalt ja saab enda sõnul hakkama. «Perele jääb nüüd aega rohkem – see on kriisi meeldivam külg, kui nii öelda tohib. Tervis on aga kindlasti kõige tähtsam.»
Ta töötab põhiliselt kodukontoris, tehes kaugtööd.
Neil, kelle põhissetulek sõltub esinemistest, on päris raske, rääkis kultuurispetsialist Andres Määr.
«See on omapärane ja huvitav olukord. Kõik asjad saavad justkui aetud kodust välja minemata. Poes tuleb muidugi käia ja muud olmelised toimetused ka ära teha,» rääkis ta. «Üritusi praegu korraldada ei saa ja segadust on sellega palju. Kas nüüd kõik kevadel ära jäänud sündmused sügisesse mahuvad, on kahtlane. Muist jäävad vist ikka ära.»
Põlvamaal Kanepi vallas asuva Alle-Saija teatritalu üks eestvedajatest Ingrid Ulst ütles, et nende aktiivne etendustegevus on nagu igal pool mujalgi aprilli lõpuni edasi lükatud. «Nii et elame proovide rütmis,» märkis ta.
Proovid lükatud maisse
Märtsikuised ja aprilli esimese poole etendused on lükatud maisse. «Seega nüüd on laual muusikalise koguperelavastuse «Printsess Moon» sõnalise osa proovid. Tegime plaanid ringi nii, et maikuised asjad said märtsi tõstetud ja märtsi omad maisse. Mais lisanduvad tantsuproovid,» lisas ta.
Alle-Saija teatritalu uue lavastuse «Viimased» esietendus sai 7. märtsil kenasti ära tehtud, saalis oli ligi 50 inimest ja vastuvõtt soe, märkis Ulst.
Tuleks olla paindlik ja muutustega kohaneda, lausus teatritalu eestvedaja Ingrid Ulst.
«Ka naistepäeval oli tore etendus, seega saime mängitud kaks korda. Plaanis on veel kaheksa etendust peamiselt mais – eks näis, kas õnnestub,» rääkis teatritegija. «Ära jätma oleme pidanud praegu vaid kaks etendust, mis olid plaanis väljaspool meie oma maja. Kuid ka nende puhul on esinemiskohtadel siiski kindel soov, et saaksime need võimalusel sügisel kavasse võtta. Elame, näeme – kui vähegi võimalik, teeme ära.»
Käes on sisekaemuse aeg
Andres Määr loodab, et kriisist saadakse üheskoos kiiresti üle ja kõik taastub.
«Praegu on mul sisekaemuse aeg ja hea on läbi mõelda oma tegemisi: kuidas edasi minna, mida võtta, mida jätta. Sellest pole kasu kellelgi, kui ennast kinni töötame. Vahepeal tundus küll, et töödest ja tegemistest sai üks tohutu sasipundar – nüüd ma harutan seda juba tasapisi lahti ning tuju läheb paremaks,» rääkis kultuurispetsialist. «Küllap taastub peagi tegevus ka kultuuriasutustes ning kõik jätkub hoogsas rütmis.»
Ingrid Ulst leidis, et igasugune paanika on liiast ja peaks püüdma võimalikult normaalselt edasi elada. «Arvan, et kõigil – mitte ainult kultuuritegijatel – tuleks praegu lihtsalt oma plaane ümber teha, tegevusi edasi lükata, kombineerida ja arvestada võimalusega, et ehk tuleb veel midagi ümber teha ka tulevikus. Tuleks olla paindlik ja muutustega kohaneda,» mainis ta.
«Rahvamajadega on täpselt sama teema, et asjad lihtsalt lükkuvad edasi. Näiteks minu maalinäitus, mis pidi Kambja kultuurikeskuses olema aprillist maini, lükkus septembrisse. Väga hästi ju, et juba on uus plaan,» lausus Ulst. «Ka saab nüüd rohkem tegeleda arendustegevusega, pidada plaane ja nii edasi. Aega tuleks igal juhul ratsionaalselt kasutada, sest siis on pärast olukorra taastumist kergem jälle nii-öelda ree peale saada.»
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)