:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2019/11/07/12720661t1hf17f.jpg)
Täna on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev kliimamuutustele.
Rahvusvaheline veepäev keskendub kliimamuutustele
Prognooside kohaselt ei ole Eestis kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides, siiski on ka meil juba sel sajandil oodata mõningaid muutusi. Temperatuur tõuseb, talved on soojemad ning suvel esineb rohkem põua- ja kuumaperioode. Kerkib ka sademete hulk, samuti mereveetase, tuulekiirus suureneb ja tormid sagenevad.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul kasvab klimaatiliste tegurite muutustega surve Eesti veekogudele ning veeökosüsteemidele.
„Mida rohkem temperatuur tõuseb, seda laialdasemaid sinivetikaõitsenguid on oodata ja seda väiksemaks jäävad külmalembeliste liikide levialad. Kui lund ja jääkatet on vähem, võib meid tulevikus hakata vihmavaestel suvedel kimbutama koguni veepuudus. Samas talvisel ajal keskmised sademete hulgad suurenevad ning mereveetaseme tõus ja sagenevad tormid toovad endaga kaasa olukordi, kus vett on jällegi liiga palju ja esinevad üleujutused,“ lausus Kroon.
Kliimamuutuste veemõjudega kohanemiseks alustatakse sel aastal Keskkonnaministeeriumi juhtimisel veemajanduskavade ja üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ajakohastamisega.
Kliimamuutuste mõjud võivad tulevikus ohtu seada veemajanduskavadega seatud eesmärkide saavutamise ja seetõttu on meetmete planeerimisel kliimamuutustega arvestamine ülioluline.
Alates 2011. aastast määrab Eesti üleujutusega seotud riskipiirkondasid, koostab ohu- ja riskikaarte ning maandamiskavasid ja uuendab neid iga kuue aasta tagant. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.