iDeal kampaania

Kriis annab endast tööturul märku

  • Tööturul on kriisi algusele omane segadus
  • Väikefirmad koondavad, suured ootavad
  • Töötute arv hakkab aprillis kasvama

«On sektoreid, mille tegevus on häiritud: majutus, toitlustus, meelelahutus. Siit edasi vähenevad tellimused seotud sektorites, näiteks transpordis. Kui söögikoht on suletud, ei telli ta tootjatelt kaupa,» selgitas töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel.

FOTO: Arvo Meeks

Juba esimesel täispikal kriisinädal ilmnes Lõuna-Eesti tööturul kurjakuulutavaid märke, mis osutavad sellele, et lähiajal on piirkonnas oodata töötute arvu kasvu. Suurkoondamistest töötukassa siiski veel teateid ei saanud.

«Kindel on, et arvelevõetute hulk kasvab,» ütles töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge. «Seda näitab e-töötukassa kaudu arvele tulekuga seotud aegade kiire täitumine. Märtsi lõpuni on ajad meie kalendrites juba täis. Reedel tuli uudis, et Soome on peatanud tööalase pendelrände, mis omakorda toob Kagu-Eestisse tagasi arvestatava hulga inimesi.»

Viimase pooleteise nädalaga on Võrumaal arvele võetud töötute arv küll kasvanud, kuid pigem on see Kerge sõnul tavapärane. «Aga arveloleku lõpetamisi tööle asumisega – neid on ainult mõni üksik,» lisas ta. «Üldmahult on töötute hulk kasvanud 40 võrra, mis on aastataguse ajaga võrreldes muidugi suurem.»

Varjatud tööpuudus

Põlvamaal oli reedese seisuga märtsis töötuna arvele võetud 105 inimest, kellest 43 oli seda teinud alates 16. märtsist. «Praegu on tööpuudus varjatud kujul: lepingud veel kehtivad, kuid tööd ei ole anda. Samas saavad töötuna ennast praegu registreerida need, kelle töösuhe on lõppenud,» selgitas töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel.

«Niipea kui otsustatakse töösuhteid massilisemalt lõpetama hakata, hakkab töötute arv kasvama. Arvestada tuleb, et kollektiivsel koondamisel on töösuhte lõpetamisel ajalised piirangud, seda ei saa teha päevapealt,» lisas ta.

Võimalikest masskoondamistest ei ole Lõuna-Eesti suurettevõtjad seni teada andnud, samas kui väikefirmades on otsade kokkutõmbamine ja koondamised juba reaalsus.

Töötuks registreerinute seas võib Mandeli sõnul olla pisut suurenenud nende inimeste hulk, kelle töösuhe oli juba varem lõppenud, kuid seni saadi kuidagi hakkama. «Ebakindel olukord panebki rohkem töötukassa poole pöörduma.»

Töötukassa Valgamaa osakonnas võeti eelmisel nädalal töötuna arvele 24 inimest. «Erilist tõusu seega hetkel veel pole, inimesed on riigi abipaketi ootuses,» sõnas osakonna juhataja Merike Metsavas. «Töötukassa e-teenuste maht on nädala jooksul kasvanud kolm korda.»

Väikefirmad koondavad

Võimalikest masskoondamistest ei ole Lõuna-Eesti suurettevõtjad töötukassa kohalike juhtide kinnitusel seni teada andnud, samas kui väikefirmades on otsade kokkutõmbamine ja koondamised juba reaalsus. «Suurematelt ettevõtjatelt selliseid signaale tulnud ei ole,» kinnitas Ene Kerge. «Kui aga mõelda, et mikroettevõttes tähendab kõikide inimeste koondamine samuti masskoondamist, siis sellist tagasisidet oleme juba saanud küll.»

Ka näiteks eelmise nädala viimasel tööpäeval andis mitu Võrumaa väikeettevõtet Kerge sõnul teada, et on töötajatega saanud kokkuleppele ja lõpetanud tegevuse. «Kahjuks ei tea praegu rohkem, kas inimesed on sundpuhkusel või on töösuhe lõpetatud.»

Suuremad ja pikema ajalooga ettevõtted suudavad Kerge sõnul kriisi paremini üle elada, saates inimesi palgata puhkusele või vähendades töötasu. «Tööandjad ei ole teinud veel otsuseid, võimalus ellu jääda on ettevõtteti erinev,» lisas Mandel.

«Tööandjad ütlevad, et märtsi elavad nad üle, aga järgmiste kuude suhtes on teadmatus,» lausus Metsavas. «Eriolukorra valguses töötajaid koondama ei kiirustata, nad viibivad korralistel puhkustel või haiguslehel, töötavad madalama koormusega või viibivad suulise kokkuleppe alusel kodus. Töötasu vähendamine näiteks tervishoius ei tule kindlasti kõne alla, ka teised sektorid tasu vähemasti esialgu ei vähenda.»

Ähvardav ahelkoondamine

Majanduskriisi ja koondamiste eesliinil asuvad Lõuna-Eestis ettevõtted, kelle tegevusala on turism, toitlustus, meelelahutus, aga samuti puidu- ja mööblitööstus, transport ja näiteks iluteenindus, sest paljud ettevõtted on üksteisest sõltuvuses. «On sektoreid, mille tegevus on häiritud: majutus, toitlustus, meelelahutus. Siit edasi vähenevad tellimused seotud sektorites, näiteks transpordis. Kui söögikoht on suletud, ei telli ta tootjatelt kaupa,» selgitas Katri Mandel.

«Meie piirkonnas on väga palju mikro- ja väikeettevõtjaid, kelle käive sõltub otseselt eratarbijate ostukäitumisest ja kes käibe puudumisel peavad vähemalt mõneks ajaks tegevuse lõpetama,» sõnas Kerge. «Mõnes sektoris oli käibe langust märgata juba siis, kui esimesed viiruse laienemise signaalid Euroopasse jõudsid.»

Majanduskriisi ja koondamiste eesliinil asuvad Lõuna-Eestis ettevõtted, kelle tegevusala on turism, toitlustus, meelelahutus, aga samuti puidu- ja mööblitööstus ning transport.

Kuigi kriis majanduses puhkes järsku ja arenes väga kiiresti, ei saa Kerge hinnangul väita, et pikki aastaid Eestis jutuks olnud tööjõupuudus on asendunud tööpuudusega. «Heade inimeste nimel käis juba mõnda aega turul tihe konkurents ja ükski ettevõtja ei taha nendest kergekäeliselt loobuda. Küll aga on see ehk võimalus teistele tööandjatele – lähiajal vabaneb inimesi, keda endale värvata.»

Lisandub vaba tööjõudu

«Praegu on vara veel üldistada,» tõdes ka Mandel. «On palju segadust, tööandjad on äraootaval seisukohal: mõni on saatnud töötajad koju ootele, teised läinud üle osaajaga tööle ning kolmandad töötavad täismahus. Meil on jätkuvalt ettevõtteid, kes väga ootavad uusi töökäsi – võtke tööandjatega ühendust!»

«Ehitusettevõtjail on endiselt tööjõupuudus, puidu- ja tekstiilifirmad toimivad endisel tasemel, tervishoiuasutused ei saa kasutada ka eriolukorras kvalifitseerumata inimesi,» ütles Merike Metsavas. Samas on põllumajandusettevõttelt tulnud tema sõnul signaal, et eriolukord on «löönud tööturu lahti».

Suuremaid muutusi võib tööturul oodata nädala-paari pärast. «Arvan, et aprilli algusest hakkab rohkem inimesi arvele tulema,» ütles Metsavas. «Praegu on ooteaeg, kus inimesed veel täpselt ei teagi, mis ees ootab.»

KOMMENTAAR

Ene Kerge

FOTO: Arved Breidaks

Ene Kerge, töötukassa Võrumaa osakonna juhataja

«Eriolukorra tõttu ei teeninda töötukassa eriolukorra lõpuni kliente büroodes.

Klientidega suheldakse telefoni, e-posti, Skype’i või Teamsi teel.

Kuna ka koolid on suletud ja toimub distantsõpe, julgustan koolinoori pöörduma info saamiseks või karjäärialaseks nõustamiseks e-kanali kaudu meie spetsialistide poole, sest sellist nõustamist saab edukalt teha läbi e-kanali.

Vanemad, kelle lapsed on lõpetamas põhikooli või gümnaasiumi – olge varmad küsima noortelt, kas ja kuivõrd kindlad on nad enda karjäärivalikutes. Karjäärinõustamine on kõigile tasuta.»

Riik kulutab 250 miljonit eurot

Valitsus otsustas reedel suunata töötukassa kaudu 250 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetulekut.

Tööandjad saavad töötukassast taotleda töötasu hüvitist kahe kuu ulatuses enda valitud perioodil 1. märtsist 31. maini ning väljamaksed toimuvad 30. juunini.

Hüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud vähemalt 30 protsenti. Hüvitist makstakse üldjuhul 70 protsenti töötaja keskmisest brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuu kohta. Tööandja peab samal perioodil maksma töötajale brutotöötasu vähemalt 150 eurot.

Hüvitist saab taotleda tööandja, kelle majandustegevus on koroonaviiruse mõjul tugevalt häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töö tagamine ja tasu maksmine raskendatud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles