iDeal kampaania

Võru keele ja meele hoidjad said auhinna

Tunnustuse said ka festivali Mooste Elohelü korraldajad.

FOTO: Marko Saarm

Viiendat korda tunnustas Võro instituut koos Võru- ja Põlvamaa arenduskeskustega Vana-Võromaa lasteaedu, koole ja asutusi-ettevõtteid, kes silmapaistvalt panustanud oma põlise keele ja meele hoidmisse.

Hindätiidmise auhinna saavad tänavu Hargla lasteaed-põhikool, Kuldre lasteaed Sipsik, Tallinna võru selts, MTÜ Folgisellide Selts ja Puiga võrukeelse näitemängupäeva korraldaja Helve Ruul.

Hargla lasteaias-põhikoolis saavad võru keele õpet nii lasteaia- kui koolilapsed. Keelepesa rühm tegutseb 2011. aastast, seda juhendab Hele Zilmer. Koolis toimuvad 2016. aastast kahes rühmas võru keele ja muusikatunnid, neid viivad läbi Lea Radsin ja Urve Sulev. Õpetajate juhendamisel on Hargla õpilased varmalt jõudnud nii Adsoni-nimelisele luule- kui Jaigi-nimelisele jutupäevale, samuti Puiga võrukeelsele näitemängupäevale. Aastaid on Hargla kool koos Lüllemäe põhikooliga korraldanud suviseid uma keele ja kultuuri laagreid, samuti on Hele Zilmer olnud korduvalt kasvataja võru keele laagris Karilatsis.

Antsla vallas asuva Kuldre lasteaia Sipsik Rõõmupisikute liitrühmas (3-5-aastased) on keelepesa 2011. aastast. Ühel päeval nädalas võru keeles tegutsevad lapsed on osalenud Uma Peol ja näitemänguettevõtmistel. Üks tublimaid võrukeelse ja -meelse tegevuse eestvõtjaid on muusikaõpetaja Linda Kapp. Käesolevast õppeaastast käiakse üksteisel külas Lusti lasteaia Kakukeste rühmaga, mille lapsed õpivad samuti oma kohalikku keelt. Võru keele ja kultuuri õpet toetab kogu kollektiiv.

Võru vallas asuva Puiga põhikooli õpetaja Helve Ruuli eestvõttel on korraldatud 19 võrukeelset näitemängupäeva. Puigale on aastakümnete jooksul ühel varakevadisel päeval kogunenud sadu õpilasi võru keeles näitlema – on olnud kordi, kus ühel näitemängupäeval etendus 12 teatritükki. Näitemängupäev sai alguse 1999. aastal Puiga rahvamaja toonase juhataja Külli Vijardi eestvõttel.

Aprillis 30-aastaseks saava Tallinna võru seltsi põhisiht on võru keele ja võru meele hoitmine Eesti pealinnas, koondades sealseid Võromaa juurtega inimesi. Tegevused jagunevad laias laastus kolmeks: lauluansambel Liiso, näitering Tungõl ja käsitööring. Seltsi liikmed on usinalt osalenud näiteks Kaika suveülikoolis, Uma Peol ja Võru folkloorifestivalil, samuti on käinud nad välismaal omas keeles laulmas.

Olulised on kõiksugused seltsi korraldatud üritused, kus kohtutakse nii Võrumaal kui mujal Eestis elavate huvitavate võrokestega. Seltsi peaeestvõtjad on Tea Nopri ja Külli Müürsepp.

2006. aastal loodud MTÜ Folgisellide Selts juured on 1999. aastal alguse saanud rahvamuusikatöötluse festivali Mooste elohelü korraldusmeeskonnas. Festival on kantud ideest tutvustada kohalikku kultuuri rahvamuusika kaudu, populariserides seda tänapäeva inimesi kõnetaval moel. Festivali peasündmus on ühe kindla Vana-Võromaa rahvalaulu või pilliloo töötlemine võistluskontserdil. Festivalist osavõtjad on pärit nii Vana-Võromaalt, mujalt Eestist kui välismaalt, seega tutvustab ettevõtmine Vana-Võromaa kultuuri ja keelt nii tervele Eestile kui ka välismaalastele. Suur osa Folgisellide liikmeist on ise aktiivsed muusikud, kes laulavad ansamblites, esitavad ja propageerivad ka võrokeelseid laule. Seltsi tegevtuumikusse kuuluvad näiteks Ülo Needo, Liivi Tamm, Triinu Laan ja Urmas Kalla.

Auhinna saajad valis neljaliikmeline hindamiskogu koosseisus Rainer Kuuba (Võro instituut), Kristi Vals (SA Võrumaa Arenduskeskus), Pille Kaarsalu (Põlva lasteaed Pihlapuu) ja Andres Määr (SA Põlvamaa Arenduskeskus).

Tunnustatud saavad Vana-Võromaa sümboolikaga tänukirja ja meene, millele lisandub väike sihtotstarbeline preemiaraha rahvakultuuri keskuselt.

Tagasi üles