iDeal kampaania

Nädalaga vastasid vabatahtlikud 13 000 kõnele

Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul võib tänaseks kindlalt öelda, et numbri 1247 avamine oli ainuõige otsus.

FOTO: Häirekeskus

Esmaspäeval, 16. märtsil esmakordselt avatud häirekeskuse infotelefon 1247 on saja vabatahtliku abiga aidanud avalikkusel saada vastuseid küsimustele, mis puudutavad eriolukorda ja koroonaviiruse levikut.

Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul võib tänaseks kindlalt öelda, et numbri 1247 avamine oli ainuõige otsus. Peadirektori sõnul on selle teenuse käivitamine ja töös hoidmine olnud tõsine väljakutse, kuid üldises plaanis on see sujunud tõrgeteta. Esimese nädalaga teenindati häirekeskuse infonumbril kokku 12 788 kõnet nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Helistajaid jagus nii Eestist kui ka piiri tagant.

"Esimese nädala põhjal saame öelda, et rahvas võttis numbri 1247 hästi omaks. Mul on hea meel selle üle, et inimesed julgesid väga erinevate teemadega meie poole pöörduda ja loodetavasti said olukorras rohkem selgust ning saime olla inimestele toeks. Eriti neis küsimustes, mis puudutasid seda, kas kuuldu on ametlik info või mitte," ütles häirekeskuse peadirektor.

Esimese ööpäeva kõnedest ilmnes vajadus avada infotelefon piiritaga elavatele ja töötavatele eestlastele. Teisipäevaks, 17. märtsiks oli nende kõnede teenindamiseks loodud telefoninumber +372 600 1247.

"Olen väga tänulik kõigile vabatahtlikele ja nende tööandjatele, et saime infotelefoni nii kiiresti mehitatud ja teenus käivitus tõrgeteta. Suured tänud ka siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes tehnoloogilise poole on töökorda seadnud," ütles Alvela.

Esimeses etapis on 1247 mehitatud siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, päästeameti, keskkonnaministeeriumi ja naiskodukaitsjate abiga. Kokku on koolitatud üle 100 vabatahtlikku, kes on valmis kõnedele vastama. Möödunud nädalal töötas vahetustega ühes ööpäevas umbes 40 vabatahtlikku Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis asuvates häirekeskuse regionaalsetes keskustes.

Esmaspäevast, 16. märtsist alustas tööd häirekeskuse infotelefon 1247, mille esmane roll on 112 ja perearsti nõuandeliini 1220 koormust vähendada. Telefonilt saavad eesti, inglise ja vene keeles helistajad informatsiooni küsimustes, mis puudutavad eriolukorda ja koroonaviiruse levikut. Telefonilt edastatav info on riiklikult kinnitatud ja kättesaadav ka veebist aadressil www.kriis.ee. Küsimused, millele helistamise hetkel vastused puuduvad, edastatakse Riigikantseleile, kes aitab vastavatest asutustest need vastused koguda.

Inimestel tasub silmas pidada, et meditsiiniliste nõuannete ja konsultatsiooni saamiseks tuleks helistada perearsti nõuandetelefonile numbril 1220. Kui ohus on elu, tervis, vara või keskkond tuleks helistada Häirekeskuse hädaabinumbrile 112, kust saab appi kutsuda politsei, kiirabi ja pääste.

Peamised probleemid, millega möödunud nädalal häirekeskuse infotelefoni poole pöörduti, puudutasid järgmiseid valdkondi:

    Kodus olemine/püsimine

    Kes ja kui kaua peab kodus olema ning mida see soovitus sisuliselt tähendab?

    Perearstide tööga seonduv

    Inimesed ei saanud perearstidega ühendust või ei pääsenud 1220 telefonil liinile.

   Piiriületamine

    Selles osas küsisid nõu nii eestlased kui ka teiste riikide kodanikud. Peamiselt Eesti-Soome ja Eesti-Läti ületamiste osas. Vähem ka Eesti-Venemaa.

   Sümptomid

    Millised täpselt on koroonaviiruse sümptomid ja kuidas see levib? Kas viirus levib õhu kaudu?

    Haiguslehed ja hüvitised

    Pöördusid nii tööandjad kui ka töötajad.

    Koroonaviiruse testimine

    Kes saab testida ja kus seda teha saab? Millistel tingimustel?

    Õues viibimine ja sportimine

    Kas peab püsima toas või on lubatud minna õue?

Tagasi üles