Valga- ja Võrumaal käib suur üraskirüüste

Koristamata tormimurd loob soodsad tingimused kahjurite levikuks.

FOTO: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Viimaste aastate soojad talved ja suured tormid on loodnud soodsad tingimused üraskite laialdaseks tegevuseks Eesti metsades. Eriti hull on olukord Valga- ja Võrumaal.

Seetõttu saatis Eesti Erametsaliit keskkonnaministrile kirja, kus avaldab muret üraskikahjustuste ebapiisava seire pärast. Praegu puudub riigil liidu sõnul ülevaade kahjustuste ulatuse kohta ning konkreetne tegevuskava, ennetustöö asemel tegeletakse erametsaomanike hinnangul tagajärgede likvideerimisega. Arvestades tänast keerulist sotsiaalmajanduslikku seisu Eestis ja maailmas, võib ulatuslik üraskirüüste metsades anda olulise lisahoobi Eesti inimeste sissetulekutele.

Erametsaliidu eelmisel nädalal metsaomanikele saadetud üleskutse üraskikahjusid ennetama asuda sai oodatust rohkem tagasisidet. Kuigi liiduni jõuab metsaomanike signaale kaitsealadel lokkavate üraskikahjude kohta, ei pea paljud üraskikollete levikut majandusmetsadesse probleemiks. Keskkonnaameti selleteemalisest pressiteatest selgus aga, et tegelikku ülevaadet kahjustuse ulatuse kohta ei ole.

Peamiselt kaitsealadel, kuid ka majandusmetsades koristamata jäetud tormimurrust alguse saavatel suurtel üraskikolletel on mõju nii metsade elurikkusele, metsaelupaikadele kui majandusmetsade puidukvaliteedile, samuti kliimaeesmärkide täitmisele. Üraskite kahjustatud puidu kvaliteedi langemine põhjustab metsaomanikele otsest majanduslikku kahju. Nagu näitab Kesk-Euroopa kogemus, põhjustavad nii suured kõikumised puiduturul raskusi ja ebastabiilsust ka puidutööstustele, kes on väga olulised tööandjad just maapiirkondades.

Üraskite ja muude lõuna poolt tulevate metsakahjustajatega võitlemist peab oluliseks ja lähitulevikus tegutsemist vajavaks teemaks ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Tema sõnul on see, mis toimub meie metsades seoses ilmastiku muutumisega, hirmuäratav.

"Sellest on praegu veel vähe räägitud, kuid tugevad tuuled räsivad meie metsi aina sagedamini, metsad on tormimurdu täis ning lisaks üraskitele võib lõuna poolt tulla teisigi metsakahjustajaid. Et saaksime oma kuusikuid ka tulevikus nautida, peab riik koostöös teadlaste ja praktikutega juba lähitulevikus otsustavalt tegutsema. Asi on hullem kui inimesed arvavad!" rääkis Eesti Maaülikooli rektor.

Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsaomanike tagasiside järgi seis kõige kriitilisem Karula, Otepää ja Haanja kandis, kus üraskikahjustuse suur ulatus on alguse saanud viimaste aastate suurtormide järel kaitsealadel koristamata jäetud tormimurrust ning järgnenud põuastest suvedest. "Kuid peame meeles pidama, et ürask on ainult üks metsakahjustaja, kelle suur levik meie metsi ohustab," nentis Eelmaa ka teiste võimalike metsakahjustajate kaardistamise vajalikkust.

"Kuna pool Eesti metsadest on erakätes, eeldab efektiivne kahjustuste ennetamine ka erametsaomanike kaasamist ja osalemist. Selleks on meil vaja reaalset ülevaadet erinevatest ohtudest, nende esinemise tõenäosusest ning konkreetset tegevuskava, kuidas ka metsaomanikud ja metsaühistud ennetustöösse kaasata," rääkis Eelmaa.

Erametsaliit tegi kolmapäeval keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku võimalikud ohud kaardistada ja algatada tegevuskava koostamine, et erinevate ohtude ennetamiseks saaks tegutseda õigeaegselt ja piisavas mahus. Kuuse-kooreüraski tõrje tegevuskava tuleks liidu hinnangul algatada juba sel kevadel.

Tagasi üles