Kersti Kaljulaid: raskemad hetked on veel ees

  • Ühiskonnal seisavad raskemad hetked veel ees
  • Kriis pakub ka võimalusi teha olulisi uuendusi
  • Peame tavalisest rohkem märkama ja hoolima

President rõõmustas, et inimesed tunduvad kehtestatud liikumispiirangutest ja 2+2 reeglist kinni pidavat.

FOTO: Madis Veltman

Käimasolev koroonakriis läbib tervet ühiskonda ning ühiskonnana hakkama saamise tõetund jõuab kätte lähemate nädalate jooksul, leiab neljapäeval Võrumaa inimestega videosilla vahendusel suhelnud president Kersti Kaljulaid intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele.

Milliseid järeldusi tegite neljapäevaste videokõnede järel Võrumaa inimestega? Tuli teile nendest jutuajamistest ka midagi uudisena, millele seni pole tähelepanu pööratud?

Võru on küll selles kriisis esimeste hulgas kõvasti pihta saanud, kuid Võrumaa inimesed on sellest hoolimata optimistlikud. Võru linnajuhid on teinud kiireid ja raskeid otsuseid ja seda enne, kui sarnaseid meetmeid võeti kasutusele riigi tasandil. Nii see peabki olema – koha peal tuntakse kohapealset olukorda kõige paremini. Julgustan kõiki omavalitsusjuhte vajadusel võtma vastutust ja tegema neid otsuseid, mis hetkel teie juures kõige paremini töötavad, et suruda maha viiruse levikut.

Võrumaa ettevõtjad on küll murelikud, probleeme on nii tarneahelate kui tööjõuga näiteks, kuid nagu ütles Andri-Peedo talu noorperemees Kermo Rannamäe, siis maamees on alati hakkama saanud ja küllap tulevad nad sellest kõigest kokkuvõttes tugevamana välja.

Aga peamine järeldus, mis ei ole kuidagi Võrumaa-spetsiifiline, aga mida kordasid üle nii linnajuhid kui haiglajuhid, on see, et selles kriisis sõltub tõesti iga inimese käitumisest see, kui kiiresti sellest jagu saame. «Püsüge kotton!» nagu ütlesid mulle Leevi näitetrupi Pungad memmed! Nii et ma palun kõiki Eesti inimesi – püsüge kotton!

Milline mulje on suletud Eestist teile jäänud, kuidas oleme selle kahe nädala jooksul ühiskonnana muutunud?

Järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel tuleb see faas, kui peame õppima hakkama saama neis muutunud oludes. Inimesed teadvustavad, et kõik ei muutu «tavaliseks» nädala või kahe pärast. Ja siis tekib rida küsimusi, mis seotud eeskätt sellega, kuidas hoida ühiskond toimimas, kui samal ajal on tõsised piirangud? Kui kaua saab edasi lükata plaanilist ravi või hambaravi, kuidas päriselt korraldada koolide lõpetamine ja sisseastumine, kui suur on tugevusvaru meie ettevõtjatel ja mis siis saab, kui see ammendub? Eks nende küsimustega peame hakkama tegelema juba täna.

Aga kindlasti on see kriis ka võimalus ühiskonnana astuda pikki samme edasi. Juba täna näeme, et e-õpe, mis oli siiani paljuski tore lisavõimalus, sisustab end iga järgmise 45 minutiga juba paremini ja äkki jõuamegi nüüd kiirkorras sinna, et tulevikus on igas maailmanurgas arvuti vahendusel võimalik saada hea Eesti haridus?

Kultuurivaldkond otsib aktiivselt uusi vorme ja ma usun, et veebikontserdid on juba paari nädalaga näidanud, et nad on tulnud selleks, et jääda. Kogu e-äri saab täiesti uued mõõtmed ja sisu. Nii et kindlasti on valdkondi, mis selle kohandumise käigus ka uut tuult purjedesse saavad.

President Kersti Kaljulaid suhtles neljapäeval üle videosilla Võrumaa inimestega. FOTO:

FOTO: Presidendi Kantselei

Arvestades, et Soome otsustas Helsingi muust riigist eraldada ja Võrust vaadates asume meiegi riigi servas ning oleme üks viiruse epitsentreid, siis kas vahest tuleks Eestiski rakendada veel jõulisemaid liikumispiiranguid, näiteks Võrumaa isoleerimist?

See, kas riik peab rakendama karmimaid piiranguid ja sunnimeetmeid, sõltub ikkagi eeskätt inimestest endist. Kui kõik kuulavad praegu antud soovitusi, ei pruugi selleks riigi tasemel vajadust olla. Aga taaskord on siin Võru hea näide – palju otsuseid saab teha ka kohapeal, hinnates kohapealseid olusid.

Millised ühiskonna rühmad on teie hinnangul praeguses kriisis kõige haavatavamad?

Oluline on mõista, et kuigi vanemaealistele on see haigus tihti eluohtlik, siis ka nooremates eagruppides on see väga ränk ja raske haigus. Viimastel päevadel on neid lugusid ka palju räägitud ja oluline on, et ka noored mõistaks, et täna ongi see aeg, kui ekraani kaudu kokku saamine on ainuke võimalus.

See kriis läbib tervet ühiskonda, ükskõik millisest nurgast vaadatuna. Tööandjad ja töövõtjad, pensionärid ja koolilõpetajad, arstid ja lasteaiatöötajad, Võrus ja Vasalemmas. See teeb ka selle mõjud ühiskonnale erakordselt rängaks, aga me saame hakkama. Me peame kokku hoidma, hoides samal ajal füüsiliselt eemale. Me peame tavalisest rohkem märkama ja hoolima.

Igaüks saab ja peab täna panustama – arstid, lasteaiatöötajad, sotsiaaltöötajad, toidukullerid, politsei ja päästjad nagunii. Kõik need, kes hoiavad meie ühiskonna vereringe töös. Aga oluline panus on ka see, kui noor jätab teistega kokkusaamisele minemata, kui helistad oma naabrimemmele või vanaisale. Leidke need võimalused.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles