Maarius Suviste: keskmise palga kütkes

Maarius Suviste

FOTO: Arvo Meeks

Otepääl hakatakse sel nädalal eelinfo järgi uuele vallavanemale töötasu määrama. Volikogu otsuse eelnõust saab aimu, et kõik jätkub vanaviisi: kavas on töötasu sidumine Eesti keskmise palgaga. Töötasuks 2,5-kordne riigi keskmine.

Täpsemalt öeldes: töötasu arvutatakse statistikaameti avaldatud eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise brutokuupalga alusel.

Teisisõnu, 1472 eurot ja kokku seega 3680 eurot kuus.

Miks peab vallavanema palk olema seotud Eesti keskmise ja just neljanda kvartali omaga, aga mitte Valga maakonna keskmisega, on pehmelt öeldes arusaamatu. Seda enam, et Eesti keskmist veavad kõrgustesse enim just Tallinn ja Harjumaa, aga mitte Valgamaa.

Aga veel õiglasem oleks, kui töötasu oleks seotud konkreetse omavalitsuse keskmise palgaga. Läheb elanikel hästi, läheb ka vallal hästi. Kas või selles osas, mis puudutab tulubaasi. Ja seeläbi muutuks ka tasu, vastavalt oma elanike sissetulekutele. Kui palgad langevad, langeb ka vallajuhi töötasu. Tekiks parem sidusus piirkonna elanikega, rohkem solidaarsust ja ühisosa kogukonnaga.

Kes on esimene vallajuht, kes julgeb näidata eeskuju? Kas või oma palgakärpega.

Ka Tõrva vallas on vallavanema palk on seotud riigi keskmisega. Hiljuti käis sealsest volikogust läbi eelnõu, mille vastuvõtmise korral oleks määratud vallavanema töötasuks kolmekordne Valga maakonna keskmine brutopalk. See on aga väiksem kui Eesti keskmine ning seega oleks otsus kaasa toonud vallajuhi töötasu languse. Plaan ei saanud piisavat toetust ning varasem seotus Eesti keskmisega jäi kehtima. Aga vähemalt idee kui selline käis läbi.

Praegune 2,5-kordne keskmine on olnud sujuv tõus. Palgatõus on olnud muljet avaldav: kui 2018. aastal oli 3177,5 eurot, siis mullu 3460. Ja nüüd üle 200 euro lisaks. Aga kas ka töö hulk on vastavalt sellele suurenenud?

Töötasu aluseks olev riigi keskmine palk on aastaga kasvanud 1384 eurolt 1472 eurole, aga samal ajal Valgamaal 1071 eurolt 1112 eurole. Erinevus missugune. Loodetavasti elatakse ära ka siis, kui palk oleks suuruse poolest 2,5- või kolmekordne maakonna keskmine. Ning toime tulevad ka need, kelle hüvitis on omakorda seotud vallavanema töötasuga.

Tegelikult on kõik vaid tahtmise asi. Eriti veel praegusel keerulisel kulude kärpimise perioodil. Ajal, mil eraettevõtetes on palgalangetus, koondamine ja pankrot ukse ees. Kes on esimene vallajuht, kes julgeb näidata eeskuju? Kas või oma palgakärpega.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles