Konnatalgud jäävad tänavu ära

Valga põhikooli konnatalgud 2015. aastal Soorus. Foto: Lea Margus/Valgamaalane

Sellel aastal jäävad eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud.

Eelmistel aastatel on vabatahtlikud nendes rändekohtades, mis ristuvad liiklustihedate maanteedega, konni ohutult üle tee aidanud. Kuna riigis on kehtestatud inimestele kogunemise keeld, siis ei toimu ka konnatalgud, et vältida elanike hulganisti ühte kohta sattumise võimalust. 

Eestimaa Looduse Fondi edastusel rändavad kahepaiksed enda kudemispaikadesse igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on piisavalt kaua soojad olnud.

„Konnade massiline rändamine pole veel alanud, kuid kahepaiksed on siin-seal juba talvisest tardumusest ärganud. Olgugi et konnade abistamine ei tähenda alati inimeste massilist kokkusaamist, oleme ettevaatlikud ja otsustasime juba tuttavas vormis konnatalgud tühistada,“ ütles algatuse „Konnad teel(t)“ eestvedaja Kristiina Kübarsepp. „Konnatalgute juhid ja varem meid abistanud inimesed saavad küll kaasa lüüa ja rändeinfot loodame ikkagi koguda,“ lisas ta. 

Õnneks on mõnes kohas langenud ka liikluskoormus, mis tähendab ohutumat rännet konnadele. Parim, mida kahepaiksete heaks antud olukorras teha saab, on vältida ebavajalikke autosõite õhtutundidel - umbes kella üheksa ja kesköö vahel -, kui käib massiline kahepaiksete ränne. 

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal õhtutundidel. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid.

Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.