Sisukord
Tasuline
Postimees

Nakkused on lõunaeestlasi vaevanud läbi aja

4 min lugemist
  • Nakkuste pärast pandi koolid kinni ka sajandi eest
  • 1930. aastail ehitati Võrru, Petserisse ja Valka uued haiglad
  • Enne sõda levis Lõuna-Eestis difteeria, leetrid ja sarlakid
1919. aastal käinud Vabadussõja päevil raviti nakkushaigeid sõdureid 2. diviisi Võru haiglas näomaskide ja kaitseülikondadeta. Tagapool seisva halastajaõe paremal käel seisab 2. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlemise lendsalga nooremarst Martin Villberg, tema kõrval velsker Herbert Normann. FOTO: Johannes Niilus/Eesti Rahvusarhiiv

Difteeria, sarlakid, leetrid… Nende ja mitme teise nakkushaiguse vastu talitasid Lõuna-Eesti inimesed eelmise sajandi algupoolel samamoodi nagu meie praegu: koolid pandi kinni ja koosolekud jäeti ära. Surm aga tuli ikka.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Kõhutüüfus Võrumaal,» kuulutab 1932. aasta 24. jaanuari Postimees pealkirjas ning annab lühida ülevaate olukorrast Orava vallas, kus viimastel päevadel on «kohutava kiirusega» levinud sarlakid ja kõhutüüfus.

«Nakkushaiguste pärast on suletud mitmed koolid. Perekondade viisi lamab inimesi sängides, sest arstiabi kättesaadavuse poolest jääb Orava vald Petserimaastki maha, mispärast ka haigused nii kohutavalt levivad,» seisab lehes. «Seniste andmete järele on umbes nädalapäevade kestel ümbruskonnas 7 inimest eluga jumalaga pidanud jätma.»

01.04.2020 06.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto