Hundi küttimismahu täitmata jätmine pole seni kahjusid suurendanud

Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh

Veebruaris lõppenud hundijahi hooajal jäi Eestis küttimata 22 hunti lubatud 86st. Kahjustuste vältimiseks andis Keskkonnaamet eriloa veel kaheksa hundi küttimiseks Harjumaal väljaspool jahihooaega, mille alusel kütiti üks isend. Täitmata jäänud küttimismahust hoolimata ei ole piirkonnas seni hundikahjud suurenenud.

Otsene vajadus erilubade väljastamiseks praegu puudub. „Näiteks Leie ja Kolga-Jaani piirkonnas, kus varem on murtud koeri, ei ole märtsis kahjustusi lisandunud. Kui olukord peaks muutuma, saame alati eriloa väljastamist kaaluda,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Peamine põhjus, miks 2019/2020. jahiaastaks kehtestatud huntide küttimismaht mitmes maakonnas täitmata jäi, oli lumevaene talv. Lumeta pole võimalik hundi liikumist jälgede järgi tuvastada ning tabamine on seetõttu keeruline. Paljuski seetõttu suudeti märtsis kaheksast eriloast realiseerida vaid üks. Valdavalt jäi huntide küttimismaht kogu jahihooajal täitmata Harju-, Rapla-, Valga- ja Tartumaal.

Sageli on kiskjakahjustused tingitud kaitsemeetmete mitterakendamisest. Näiteks üks hiljutine juhtum oli Põlvamaal, kus hunt ründas lambakarja, kelle karjamaa polnud aiaga piiratud. Sellised loomad on kiskjatele ja hulkuvatele koertele lihtne saak. Kaitsemeetmeid polnud rakendatud ka Rakvere lähedal, kus 19. märtsil murdis hunt kodukitse.

„Kahjude ennetamiseks tuleks loomaomanikel karjamaad aiaga ümbritseda või loomad ööseks lauta ajada, efektiivse kaitse tagavad ka karjakaitsekoerad. Koertega kaitstud alal on meile lammaste murdmisest teada antud vaid ühel korral,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Hundi küttimismahud ja küttimisandmed maakonniti on üleval keskkonnaameti kodulehel.