Kodumaine tööjõud tõotab kergitada Eesti marjade ja aedvilja hinda

Ukraina tööjõust sõltuvad ka köögiviljakasvatajad. Foto on illustratiivne. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Seni Ukraina tööjõust sõltunud Eesti aedvilja- ja marjakasvatajad on hakanud töötajaid otsima Eesti tööjõuturult, mis tähendab tõenäoliselt kodumaise toodangu kilohinna kerkimist.

Eesti suurim maasikakasvataja OÜ Kindel Käsi sõltub 100 protsenti Ukraina tööjõust. Esimesed töölised pidid kevadtöödeks saabuma juba selle kuu algul. Sealt edasi brigaad, kes hakkab tegelema taimede istutamisega. Muutunud oludes tuleb aga nüüd marjakasvatajal otsustada, kas tellida veel 18 hektari jagu taimi või loobuda sel aastal maasikakasvatuse laiendamisest.

"Meil ei ole ju garantiisid, kas ostujõudu on, kas istutajaid leiame," rääkis osaühingu eestvedaja Helen Kaskema ERRile.

Maasikakasvatuse laiendamisest loobumine tähendaks talle käibelangust poole võrra ja ka hektarite mõttes poole vähem. Kokku pidi sel aastal Kaskema põldudele tulema 65 Ukraina töölist. Praegu loodab ta, et töölised saavad Eestisse tulla vähemalt marjade korjamise ajaks. Kui mitte, tuleb leida töölised Eestist. See tõstaks aga kodumaise marja kilohinda.

"Ukrainlasega on mugav," selgitas Kaskema. "Ta tuleb kevadel tööle, ta sügisel läheb. Siin võib tekkida see, et keegi saab nädal olla, keegi mõned päevad. Paberitöö, administratiivne ja töölepingute koormus suureneb tunduvalt. Ja võivad suureneda ka palgakulud, mis peaks kajastuma kilohinnas."

Ukraina tööjõust sõltuvad ka köögiviljakasvatajad. Sagro OÜ-s on kaheksa töölist juba kohal. Kohe oleks juurde vaja kümmekond töökätt juurviljakasvatusse ning neid on hakatud otsima Eesti tööjõuturult. Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter ütles aga, et isegi, kui eestlaste seas on soovijaid, tahetakse tööd üksnes paariks-kolmeks kuuks, mis ei sobi aga juurviljakasvatuse tsükliga.

"Täna oleme neid inimesi umbes kümmekond läbi lapanud. Nendega, keda oleme kutsunud, oleme vestelnud ja üks võib-olla äärepealt nüüd tuleb turismivallast. Aga ülejäänud on nii, et küsivad tööd põhimõtteliselt kaheks-kolmeks kuuks. Nad ju said oma koondamised, said oma rahad. Kui nüüd oma tootmine käima läheb, eks nad lähe paljudki oma vanasse töökohta tagasi," selgitas Reiter.

Töötukassast öeldi, et kui läinud aastal samal ajal oli marja- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas 36 vaba töökohta, siis tänavu on töökohtade arv 340. Töölisi on endale töötukassa kaudu otsimas enam kui 23 marja- ja köögiviljakasvatuses tegutsevat ettevõtet.