Kristi Rüütel: vanemaealised peavad praegu toimima eriti targalt

Tervise arengu instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel

FOTO: Tervise arengu instituut

Koroonaviirusnakkus kulgeb teadaolevalt reeglina raskemalt üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatunul võib haigus kulgeda raskemini. 

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma ja muud kopsuhaigused, neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel, peamiselt lähedasel kontaktil haigega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimisviisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Kuidas riskigrupi inimesed peaksid nakkusohtu vähendama?

Järgida tuleb hügieeninõudeid: pese sageli käsi, ära puuduta nägu ega silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.

Vältima peab kontakte inimestega. Ka apteegis ja poes tuleb käia harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast.

Kui oled terve, tuleks siiski liikuda õues värske õhu käes ja olla füüsiliselt aktiivne. Loomulikult 2 x 2 reeglit järgides.

Tuleb teha kindlaks, et kodus on piisavalt su põhihaiguse ravimeid. Retsepte saab vajadusel pikendada perearstile helistades või e-kirja saates. Varuda tuleks ka käsimüügiravimeid vajaduse korral palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks. Võtta ühendust sõprade või sugulastega, et kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks.

Kes haigestub ülemiste hingamisteede infektsiooni (sümptomid palavik, köha, hingamisraskused), peab teavitama sellest perearsti telefoni teel. Helistada võib ka perearsti tasuta nõuandeliinile 1220.

Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügivahendeid. Näiteks soe tee meega, auru hingamine viis-kuus korda päevas umbes 10 minutit ja nina loputamine. Need aitavad enesetunnet parandada, kuigi haiguse kulgu otseselt ei mõjuta.

Kiirabi tuleb kutsuda, kui seisund halveneb ja on tõsised sümptomid: näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired ja väga tugev nõrkus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles