Võru arstid manitsevad jätkuvalt ettevaatlikud olema

Sõidukijuhid toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Võru külje all asuva Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart ning Lõuna-Eesti haigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste arst Anne Kallaste rõhutavad, et kuigi viimastel päevadel on Võrumaal tuvastatud vaid üksikuid uusi koroonaviiruse juhtumeid, tuleb jätkuvalt olla äärmiselt ettevaatlik.

Arstid meenutavad, et pisut üle 3 nädala on möödas sellest, kui Võrumaal uus koronaviirushaigus (COVID-19) laialdaselt levima hakkas. Tänaseks on paljud juba terveks saanud ja mitmed tervenemas.

Enamik Võrumaal haigestunutest pole nende sõnul haiglaravi vajanud. Samas olid esimesed Tartusse haiglaravile sattunud COVID-19 haiged kõik Võrumaalt pärit. Kõrghetkel viidi Tartusse haiglaravile neli inimest ööpäeva jooksul. Tänaseks on olukord selles osas muutunud ja viimase nädala jooksul polegi ühtegi võrumaalast koronaviiruse tõttu Tartusse haiglaravile sattunud.

Kuna Võrumaa oli esialgu mandri-Eestis kõige suurema viiruse levikuga piirkond, siis on viimastel nädalatel seal ka agaralt viiruseteste tehtud. Positiivsete testide osakaal on möödunud nädalal märkimisväärselt vähenenud. Lisandub ainult üksikuid positiivse testi andnud inimesi.

"See näitab, et te olete olnud väga tublid ja pidanud kinni karantiini ja isolatsiooni reeglitest. Viirushaiguse tunnustega inimesed on ise koju jäänud ning koju on jäänud ka haigega lähedalt kokku puutunud inimesed," tunnustatakse arstide pöördumises Võrumaa inimesi.

Samas kutsuvad nad üles ettevaatusele. "Tundub, et hetkel on viiruse levimine meie maakonnas stabiliseerunud, aga ilmselgelt ei ole see lõppenud. Et uut "plahvatust" ei tekiks, ei tohi väsida rangete reeglite järgimisest. Seda tuleb teha veel mitmeid nädalaid.

Jätkuvalt on artside sõnul ülioluline, et iga inimene, kellel ilmnevad külmetushaiguse sümptomid (palavik, köha, valus kurk, nohu, üldine roidumus/väsimus/jõuetus aga ka kõhulahtisus või maitsetundlikkuse kadumine – mis on just COVID-19-le iseloomulik) peab kahtlustama, et ta võib olla nakatunud uue koronaviirusega. Mis omakorda tähendab seda, et ta peab jääma koju. Samamoodi peaksid käituma ka kõik haigestunuga koos elavad pereliikmed, isegi kui nad on veel terved, sest keegi ei tea millisest hetkest nad võivad osutuda nakkuse edasi kandjaks.

Meedikud rõhutavad, et inimene võib olla nakkuse allikas juba 1-2 päeva enne seda, kui tal endal haiguse sümptomid tekivad. Teiste maade ja ka meie senine kogemus näitab, et suurel hulgal juhtudel võivad haiguse sümptomid olla üsna leebed, mistõttu inimene ei oska kahtlustadagi, et on nakkuse levitaja.

Iga viirushaiguse tunnustega inimene, sõltumata proovi vastustest, peab jääma koju. Kui ühel pereliikmel on haigus analüüsiga kinnitunud, aga teisel, kellel on samad haiguse tunnused, on proov negatiivne, ei tähenda see ilmtingimata, et temal haigust ei ole. Analüüsi vastus võib sõltuda näiteks sellest, millal haiguse ajal proov võeti või ka muudest asjaoludest.

Samas ei tohiks unustadaa oma üksi elavaid naabreid: tuleks uurida, kas neil on toitu ja ravimeid. Nendega tuleks võimalusel telefoni teel regulaarselt suhelda, kuid vältida lähikontakti.

Jätkuvalt on väga oluline, et veel terved, kuid riskirühma kuulujad, nagu eakad, krooniliste südame- ja kopsuhaiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed, ei käiks avalikes kohtades, vaid jätkaksid kodus püsimist. Kui aga riskirühma kuuluv inimene haigestub, tuleks sellest teada anda oma perearstile ja küsida edasise osas täpsemat nõu.

Sõltumata proovi vastusest, tuleb haigussümptomitega inimesel püsida kodus ja jälgida järgnevaid juhiseid:

    • Ei tohi külastada lähedasi, käia poes jne. Toit ja muu elementaarselt vajalik tuleb paluda lähedastel, sõpradel, naabritel või teistel abivalmis inimestel kodu ukse taha tuua. Ka oma abistajatega tuleb lähikontakte vältida.

    • Ka ühes majapidamises elades peaks haigustunnustega inimene olema võimalusel ülejäänud pereliikmetest eraldi, hästi ventileeritavas ruumis. Jälgima, et köhimisel ja aevastamisel tekkivad piisakesed ei satuks pereliikmete poolt sisse hingatavasse õhku või ühiselt kasutatavatele pindadele.

    • Enda ja teiste kaitseks tuleb nii haigetel kui ka tervetel jälgida elementaarseid hügieenireegleid. Pesta sageli käsi sooja vee ja seebiga. Alati tuleb käsi pesta enne söömist, pärast tualeti kasutamist, nina nuuskamist, köhimist või aevastamist, avalikus kohas viibimist või avalikus ruumis pindade katsumist, teise inimese katsumist/kätlemist.

    • Koju peaks varuma palavikku alandavaid ja köha leevendavaid ravimeid. Inimesed, kes peavad igapäevaselt ravimeid tarvitama, peaksid hoidma kodus vähemalt ühe kuu varu ka oma vajalikke retseptiravimeid.

    • Organismi vastupanu tugevdamiseks on oluline mõõdukas füüsiline koormus vabas õhus, piisav uni, tervislik toit. Ei tohi sportida kinnistes, halvasti ventileeritavates ruumides. Et terve püsida, tuleb vältida suuremaid rahvahulki. Poes võiks käia sellisel ajal, kui seal on vähem rahvast. Väljas liikudes tuleb kinni pidada 2+2 reeglist.

    • Haigestudes leevenda vaevusi, vajadusel küsi telefonitsi nõu perearstilt või perearsti  nõuandeliinilt 1220. Kui terviseseisund äkiliselt halveneb, tuleb helistada 112.