Lea Mardik: kuidas last kaugõppe ajal toetada?

Lea Mardik. Foto: Urmas Luik

Kõik Eesti koolid on juba mitmendat nädalat viidud üle kaugõppele. Koolimajad on suletud, kuid õpetamine ja õppimine jätkub. See tähendab, et lapsevanemad peavad oma lapse koolitööle pöörama varasemast enam tähelepanu, last aitama ja toetama.

Õpetaja otsustab, missugused teemad sobivad koduõppeks, milliste teemade käsitlemine võetakse ette ja mis lükatakse edasi. Ta juhendab last ja peret: annab teada, millal ja kus peab laps virtuaalselt kohal olema, kust laps leiab ülesanded, kuidas kasutada vajalikke virtuaalseid keskkondasid, millal ja kuidas tuleb tehtud töö õpetajale esitada, millises vormis käib tagasiside ja hindamine. Vähemasti peaks see nii olema.

Õppekorralduse ja tegemist vajava koolitööga kursis olemist ei tohiks jätta ainult lapse õlule. Isegi siis, kui ta on juba piisavalt vana, et tavaolukorras koolitööga iseseisvalt hakkama saada. Ka talle on praegune olukord stressirikas ning ta vajab tavapärasest enam tuge. Vanem on nüüd justkui õpetaja parem käsi, kes aitab lapsel infoga kursis olla ja toetab teda uue rutiiniga kohanemisel.

Vanematel ja õpetajatel võiks olla võimalus kindlaksmääratud ajal, näiteks kord nädalas omavahel vestelda telefonis või Skype’is. Õpetaja saab anda vanematele täiendavaid juhiseid, nemad omakorda saavad küsida nõu lapse toetamiseks.

Tõenäoliselt vajab laps õppimisel vanemate nõu ja abi. Kui oskate, siis aidake. Avastage ka ise, kui tore on tegelikult koos lapsega õppida. Ilmselt pole te ammu saanud nii palju sisukat aega koos veeta.

Lapsed on suurepärased üksteise õpetajad. Julgustage neid üksteiselt abi küsima, koos õppima Skype’i või mõne muu videokeskkonna vahendusel.

Kui lapsel on õpiraskused, võib iseseisev õppimine talle üle jõu käia. Selle suhtes peavad olema mõistvad nii kool, õpetajad kui ka vanemad. Last tuleb aidata nii palju kui võimalik ja tunnustada püüdluste eest.

Mõistke ise ja selgitage ka lapsele, et midagi ei juhtu, kui mõni ülesanne jääb tegemata, kõik teemad ei saa järjest läbi võetud ja uue korraldusega harjumine on esialgu konarlik. Oluline on optimistlik hoiak kaugõppe suhtes: kõik läheb hästi ja me saame selle kogemuse kaudu palju uusi oskusi.

Lapsed on suurepärased üksteise õpetajad. Julgustage neid üksteiselt abi küsima, koos õppima Skype’i või mõne muu videokeskkonna vahendusel.

Ka kodus tuleb lapsele kujundada rutiinne päevakava, mis võimaldab nii õppimist, mängimist kui ka puhkust. Soovitatav on koostada päevakava koos lapsega ja leppida kokku, kuidas hakkate selle järgimist kontrollima. Näide: kui vanem ei ole kodus, helistab ta lapsele töölt iga uue päevakavapunkti alguskellaajal. Küsib, kuidas eelmine tegevus läks, ja tuletab meelde järgmise algust. Vajadusel võite koos lapsega ka motivatsioonisüsteemi välja mõelda ja päevakava järgimise mängulisemaks muuta.

On oht, et lapsed veedavad praegu pikki koduseid päevi internetis surfates, videomänge nautides ja filme vaadates. Sestap pange kindlasti päevakavasse kirja, millal ja kui pikalt on lapsel lubatud vaba ekraaniaega veeta. Võite lapsele soovitada näiteks treeningvideoid, videoloenguid, aju treenivaid mänge ja muud harivat, mida internetis vabal ajal teha.

Ise kodus olles kaasake lapsed kodu koristamisse ja toidu valmistamisse.

Leidke lapsele eakohane ja jõukohane juturaamat ning leppige kokku, mitu lehekülge ta iga päev loeb. Õhtul tundke huvi loetu kohta ja lugege koos lapsega mõni peatükk samast raamatust.

Avalikes kohtades viibimist ei saa praegu soovitada, kuid leidke siiski võimalusi värskes õhus liikumiseks – näiteks käige koos jalutamas, sõitke mere äärde, metsa või mujale loodusesse.

Otsige kappidest üles kõik unustatud lauamängud ja veetke aega koos perega.

Et kodune aeg mõistlikumal viisil täidetud saaks, tuleb teadlikult aidata lapsel tegevusi otsida ja temaga kokkuleppeid sõlmida. Igas vanuses lapsed vajavad oma vanemate armastust ja tähelepanu – ka teismelised, kes seda alati ise ei küsi. Ärge unustage oma lapsi kuulata, lahkelt rääkida ja neid rahustada.