Arved Breidaks: teeme Eesti-Läti piiri lahti

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Neli nädalat tagasi kehtestatud piirikontroll Eesti ja Läti vahel on näide mõlema riigi ülereageerimisest, sest tegelikult on üle piiri liikumine paljudele endiselt võimalik, samas kui ülejäänud peavad taluma piiranguid, mis viiruse levikut oluliselt ei takista.

Mäletatavasti otsustas valitsus 15. märtsil kehtestada Läti piiril esimese hooga sisuliselt täieliku liikumiskeelu, välja arvatud rahvusvaheline kaubavedu ja veel mõni üksik erand. Veidi järele mõelnud, tehti päev hiljem erand Eesti piirilinnale Valgale, kus lubati lätlastel jätkuvalt üle piiri tööl käia, sest tööjõu liikumise keelustamine andnuks liiga valusa hoobi niigi majanduskriisiga silmitsi seisvatele ettevõtjatele.

20. märtsil kaotas valitsus tööjõu piiriülesele liikumisele seatud piirangud ka muudes piirkondades, võimaldades lätlastel käia tööl ka näiteks Võrumaal. Tõsi, Võrumaal on Lätiga ühendus üksnes Murati piiripunkti kaudu, mis sunnib sihtkohta jõudmiseks tegema kohati poolesaja kilomeetri pikkuse ringi.

Niisiis ületab päriselus Eesti-Läti piiri iga päev sadu inimesi. Ainuüksi Valga kesklinna piiripunkti kaudu saabub äripäeviti Eestisse 200–250 inimest. Muidugi peavad nad riiki pääsemiseks olema terved, kuid nagu nüüd teame, ei pruugi me enese nakatumist koroonaviirusse mõnda aega märgatagi. Järelikult ei ole viiruse üle piiri «kõndimine» sugugi välistatud. Mis on siis üldse piiri valvamise mõte?

Muidugi teeb piirivalve oma tööd, milleks seaduseandja teda kohustab. Nii tuleb neil ajada auto jälgi, millega on käidud Lätis õlle järel; õiendada poisikestega, kes üritavad Valgat poolitavast tarast läbi hiilida. ​Andke andeks, aga minu meelest ei ole see mõistlik, kui samal ajal kõnnivad sajad inimesed iga päev seaduslikult üle piiri. Teisalt ei saa piirivalve jätta piiririkkumistele reageerimata, kuni piir on ametlikult suletud.

Ainuüksi Valga kesklinna piiripunkti kaudu saabub äripäeviti Eestisse 200–250 inimest.

Sestap tuleks piirivalve ja Kaitseliidu jõu tarbetu kulutamine lõunapiiril lõpetada ja Läti piir avada, sest praegusel moel ei takista see nagunii viiruse levikut. Küll aga kiusab inimesi ning pärsib majandust. Mõeldes, et Saksamaal on võimalik inimestel liikuda liidumaade vahel, mis on elanike arvu poolest suuremad kui Eesti ja Läti kokku, paistab meie piirimüür ülepingutatud.

Viimastel nädalatel küsitakse tihti, miks küll ometi on Eestis kütuse hinnad nii palju kõrgemad kui Lätis. Miks tanklaketid hindu maailmaturu hinnalangustest hoolimata ikkagi kõrgel hoiavad? Vastus on: sest nad saavad seda teha, kuna piirid on ju kinni.