Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Lähinädalatel on tulemas mitu tähtpäeva

Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Räpinast pärit Enno Ootsing avas kaks aastat tagasi Vana-Võromaa kultuurikojas ülevaatenäituse "Juured ja võrsed". Neil päevil on vanameistril juubel.
Räpinast pärit Enno Ootsing avas kaks aastat tagasi Vana-Võromaa kultuurikojas ülevaatenäituse "Juured ja võrsed". Neil päevil on vanameistril juubel. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Jakob Hurda nimeline Põlva rahvahariduse selts on kokku seadnud ülevaate olulistest daatumitest aprilli teises pooles.

18.04 - 80 aastat tagasi (1940) sündis Räpinas graafik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Enno Ootsing. Kavandanud ka Räpina Puuaiasõja mälestusmärgi.

19.04 - 125 aastat tagasi (1895) sündis Räpina vallas Raadama külas Vabadusristi kavaler, põllumees Oskar Pe(e)dosk. Oli ka Kaitseliidu Räpina kompanii pealik, laskurklubi juht, Räpina tuletõrje peamees. Suri 14.11.1938 Tartus.

19.04 - 30  aastat tagasi (1990) suri Mammastes põllumajandustegelane Vassili Talumees. Sündis 12.02.1921 Treski külas.

21.04 - 90 aastat tagasi (1930) sündis Räpina vallas haridustegelane Frants Oper.  Tallinna hariduselu juht 1960. aastatel, töötanud palju aastaid haridusministeeriumis, sealhulgas ministri asetäitjana. Suri 16.10.2014 Tallinnas.

26.04 - 125 aastat tagasi (1895) sündis Veriora vallas Pindi külas Vabadusristi kavaler, põllumees Gustav Loorits. Suri 5.03.1958 Veriora külanõukogus.

27.04 - 85 aastat tagasi (1935) sündis Veriora vallas muusikapedagoog-klarnetist Villu Musting. Suri 15.01.2004 Keilas.

28.04 - 90 aastat tagasi (1930) sündis Raplamaal Kehtna vallas Lelle alevis Põlva muusikakooli viiuliõpetaja ja sümfoniettorkestri rajaja ning dirigent Aksel Koppel. Suri 4.04.2000 Põlvas.

30.04 - 285 aastat tagasi (1735) suri Vene keisrinna kindraladjutant, ülemtallmeister, Räpina veskite kompleksi (vilja-, sae ja paberiveski) rajaja Karl Gustav Löwenvolde. Sünniandmed teadmata.

• 60 aastat tagasi (1960) asutati Laheda puhkpilliorkester. 1960-1982 oli dirigent Ilmar Patrason (1917-1982).

Tagasi üles