Ilmavigurid panevad imestama
17. aprill 2020, 00:02
Kui äsjane talv oli ilmavaatlejate sõnul erakordne, siis kevadel on hakanud asjad paika loksuma. Mai võib aga sünoptik Taimi Paljaku hinnangul meeldivalt üllatada.
Koroonapandeemiast tingitud meetmed on vajutanud pitseri ka ilmavaatlustele. «Kõige enam on kannatanud mõõtmised lennukitele kinnitatud seadmetega, sest liinilende toimub väga vähe,» tõdes keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi. Põhiliselt tehakse nüüd vaatlusi raadiosondi abil.
Loodus aga ei tea eriolukorrast midagi. Krabbi tõdes, et kuigi lumikellukesed õitsesid juba veebruaris ja nartsissidki lõid õied lahti tavapärasest varem, kulgeb areng üpris tavalist rada pidi. Seejuures on aga ka märgatavad piirkondlikud erinevused: kui Lõuna-Eestis on sinililled õitsenud juba nädalaid, siis Põhja-Eestis puhkesid need õide alles hiljuti.
Erakordne talv
Tagasi saabunud rändlindegi märgati esmalt eelkõige Eestimaa lõunaosas. Näiteks sookurgi ja kiivitajaid oli Kagu-Eestis näha juba 10. märtsil. Mõistagi soodustas lindude varast naasmist ka talv, mis oli oma soojuse ja lume puudumise tõttu Krabbi sõnul lausa erakordne.
«1961. aastast ei ole nii sooja talve olnud. Keskmine temperatuur oli +2,5 kraadi. Talv saabus lõpuks 26. veebruaril ja kestis neli päeva. Siis pani kõik välja: 35 sentimeetrit lund Kuusikul ja -17,5 kraadi külma Jõgeval,» tõi Krabbi välja.
Ka märtsi esimene dekaad oli tema sõnul erakordselt soe, temperatuur oli 5–6 kraadi paljuaastasest keskmisest kõrgem. Tavapärasest soojem oli ka märtsi teine kolmandik.
Omapärane on tänavu olnud seegi, et suurvesi saabus siseveekogudele juba veebruaris. «Veebruaris sadas 223 protsenti normist,» selgitas Krabbi. «Seepärast oli veetase jõgedel tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Enamikul jõgedel ületas see märtsi pikaajalist keskmist, mõnel pool küündis isegi märtsi pikaajalise maksimumi lähedale.»
Tujukas aprill
Tekib küsimus, milline tuleb ilm äsjase ebanormaalse talve järel. Selle pähkli puremisega tegelevad nii ilmateenistus kui vabatahtlikud ilmavaatlejad, nende seas Jõgevalt pärit Tartu Ülikooli geograafiatudeng Kairo Kiitsak.
«Aprill on tuntud oma tujukuse poolest ja paistab, et need tujud ei kao veel lähiajal kuhugi,» tõdes Kiitsak. «Rõhkkondade võitlus jätkub. Seetõttu jagub ka tuulisust kuu lõpuni.»
Suurt sooja tema sõnul aprillis enam oodata pole. «Tsüklonite serva mööda kandub siia jahedust, niiskust ja sademeid nii vihma, lörtsi kui ka lumena. Esialgu jääb päevane temperatuur 3–8 kraadi piiresse. Ka öökülmade oht niipea ära ei kao. Võib-olla kuu päris viimastel päevadel õnnestub temperatuuril jälle üle 10 kraadi küündida, aga see pole kindel.»
Heitlikku aprilli ilma lubab ka keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak. Kuu keskpaigas on tema sõnul ülekaalus siiski jahedam ilm. Selgem taevas vaheldub sajuhoogudega, mis tulevad alla nii vihma kui märja lumena. Kuu lõpupoole peaks õhutemperatuur kerkima aga tavapärasest kõrgemale. Seda eelkõige päikeseliste päevade arvel, öösiti võivad termomeetrinäidud ikka miinuspoolele langeda. Kõrgrõhkkonnad peaksid ülekaalu saama ja sel juhul on sadusid harva.
Kui Kiitsak ennustab, et pärast kõledat kuu teist poolt võib kuuvahetuseks ilm soojeneda, siis Paljak on üpris teist meelt: pärast normist soojemat aprilli teist poolt tuleb aprilli lõpus või mai alguses tõenäoliselt tagasilöök. «Mõneks ajaks ilm jaheneb ning taas jõudvate sajuhoogude sekka võib ka märgi helbeid poetada.»
Paljak tegi aga oma prognoosi mõne päeva võrra varem kui Kiitsak, seega võib teatud vastuolu nende ennustustes tuleneda ka sellest.
Lehekuu edasine kulg viitab Paljaku sõnul aga võimalusele temperatuuri uueks tõusuks ja saju tõenäosuse vähenemisele. «Mai võib taas keskmisest kõrgemana vaatlusajalukku jõuda,» julgeb juhtivsünoptik lubada.
Suveilma on Paljaku sõnul veel vara ennustada. «Kuid kui tõrvatilka meepotti lisada, tuleks nii niru talveilma ja keskmisest märksa kõrgema temperatuuriga kuude järel arvestada võimalusega, et suvi on ehk tavapärasest veidi jahedam,» lisas ta siiski.