Lõhkekehade leidmine on kevadega hoogu juurde saanud

Kui leiad lõhkekeha, tuleb hoida eemale, märgistada leiukoht ja helistada 112. Foto: Päästeamet

Koos looduse tärkamisega on suurenenud Päästeameti pommigruppide väljakutsete arv. Kevadel, mil inimesed rohkem looduses liiguvad, majapidamisi koristavad ja põllu- ning metsatöid teevad, leitakse taas rohkem ohtlikke lõhkekehi. Nende leidmisest tuleb teada anda numbril 112.

„Lõhkekehad on väga erineva suuruse ja kujuga ning seetõttu on neid raske eristada. Kõige lihtsam reegel on see, et kui sa ei tea, mis see on, ära seda puuduta, vaid teavita häirekeskust,“ ütles Päästeameti demineerimiskeskuse ekspert Kalvar Tammine.

Lõhkekehad on mõeldud tapmiseks ning suurte vigastuste tekitamiseks. Roostes lõhkekeha ei viita sellele, et see on muutunud ohutuks, pigem vastupidi. Pealtnäha ohutu lõhkekeha võib liigutamisel plahvatada, tuues kaasa traagilised tagajärjed.

„2020 aasta on olnud demineerijatele eriline, kui tavaliselt on talvel väljakutseid vähe, siis lumevaesel talvel oli demineerijatel palju tööd ja kevad on lisanud ainult hoogu juurde,“ märkis Tammine.

Märtsis said demineerijad 91 väljakutset ning poole aprilliga juba 61 väljakutset. Selle aasta jooksul on kõige enam leitud mürske (752), granaate (245) ning miinipildujamiine (172). Üks suuremaid ja erakordsemaid leide – 250 kg raskune Saksa päritolu lennukipomm – tuli välja Järvamaalt. Väiksemaid lennukipomme on leitud ka Tartumaalt ja Pärnumaalt.

„Oluline on veel teada, et lõhkekeha vabatahtliku loovutamise eest karistust ei järgne. Karistus võib järgneda siis, kui proovite selle lõhkekehaga midagi ise teha ja kõige kurvem karistus on see, kui vale tegevuse käigus lõhkekeha plahvatab. 2019. aastal sai surma inimene, kes proovis mürsku pooleks lõigata,“  ütles Tammine.

Lõhkekeha leidmisel ei tohi seda puudutada ega kuhugi viia, märgista leid ja teavita hädaabinumbril 112 ning anna teada täpne asukoht ning leiu kohta nii palju infot kui võimalik. Leiu märgistamiseks on erinevaid viise. Üks võimalus on seda teha nutitelefoni abil - tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta GPS-koordinaate, teha distantsilt pilti ja edastada need häirekeskusele. Lõhkekehale tulevad esimesel võimalusel järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks.

Olenemata eriolukorrast on neli Eesti pommigruppi on valves 24/7 ning reageerivad igale sündmusele koheselt. 2019. aastal said Päästeameti demineerijad 1561 väljakutset, mille käigus leiti ja tehti kahjutuks 3406 lõhkekeha.