Keskkonnaamet: hundi tekitatud kahjud on vähenenud
Karude tekitatud kahjud on kasvanud

Karjavalvekoer lambakarjas tööl Raplamaal.

FOTO: Uno Treier/Keskkonnaamet

Keskkonnaameti teatel on hundi ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel olnud tagasihoidlikus langustrendis. Amet hüvitab suurkiskjate mullu tekitatud kahjud kokku enam kui 240 000 euro ulatuses.

Keskkonnaamet võttis kokku 2019. aastal suurkiskjate tekitatud kahjud põllumeestele, karjakasvatajatele ja mesinikele.

«Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade populatsioonid väga heas seisundis. Seega looduses toitu suurkiskjatele piisab,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. «Kiskjakahjude esinemine viitab suurkiskjatele sobivate elupaikade ja kaitsmata kariloomade või mesitarude kokkupuutele. Kahjude ennetamiseks on oluline rakendada ennetusmeetmeid.»

Ameti teatel tuleb igasuguse põllumajandustegevuse juures arvestada, et metsloomad püüavad toitu hankida vähese vaeva ja riskiga. Seetõttu tuleb inimesel oma vara metsloomade eest kaitsta, kahjude riski saab iga loomaomanik vähendada erinevate tõhusate ennetusmeetmetega. Keskkonnaamet hüvitab 50% ja kuni 3200 euro ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks.

Karjakasvatajad ja mesinikud on üha enam ja vastutustundlikumalt kasutanud oma vara kaitseks erinevaid ennetusviise. Nende meetmete osaline hüvitamine riigi poolt on viimase kümne aasta vältel pidevalt kasvanud. Näiteks 2019. aastal rakendasid 70 karjakasvatajat ja mesinikku suurkiskjate kahjustuste vältimiseks täiendavaid ennetusmeetmeid, need kulutused hüvitas keskkonnaamet kokku 92 642 euro ulatuses. Kiskjarünnetega tekitatud kahjustusi ennetatakse karjamaid ja mesilaid piiravate elektritaradega, samuti hüvitatakse osaliselt kulusid karjavalvekoerte soetamiseks.

«Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad aitavad kiskjakahjusid tõhusalt ennetada. Eestis on juba üle saja lambakasvataja, kes on selliselt kindlustanud oma karjade tõhusa kaitse. Näiteks eelmisel aastal toetasime 17 karjavalvekoera tööle asumist. Korralik ja töötav elektrikarjus hoiab ka karu mesitarudest eemale,» ütles Tõnu Talvi.

Eestis peetakse üle 90 000 lamba, hunt murrab neist aastas 0,6–1,1%. Oluliselt suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.

Mullu laekus keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 364 taotlust 270-lt kahjusaajalt. Amet hüvitab suurkiskjate kahjud kokku 240 142 euro ulatuses, väljamaksed on praegu tegemisel.

Eelmisel aastal murdsid hundid Eestis 830 lammast, ligi 30% murdmistest toimus nelja kasvataja juures, kelle ennetusmeetmed olid puudulikud. Lisaks murdsid hundid ametile teadaolevalt ka 21 koera, 20 vasikat, 4 kodukitse ja ühe poni.

Pruunkarud kahjustasid eelmisel aastal 425 mesitaru, lisaks rüüstasid karud üle 230 silorulli. Karude tekitatud kahjud on viimastel aastatel kasvanud.

Ilvese tekitatud kahjud on asurkonna madalseisu tõttu endiselt marginaalsed.

Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot kahjude kohta aastas.

Mullu rajatud eeskujulik kiskjakahjude ennetusaed mesila ümber Valgamaal.

Mihkel Pastik/Keskkonnaamet

Tagasi üles