Tomi Saluveer: kas tasub metsa raiuda või mitte?

Tomi Saluveer

FOTO: Arvo Meeks

Metsaomanikud vaevavad praegu pead, kas raiuda metsa või mitte. Ühelt poolt hakkab nende omandit närima peagi talveunest ärkav kooreürask, kelle levik on viimastel aastatel enneolematult suur. Teisalt õõnestab metsa väärtust majanduse langusekõverale viinud koroonaviirus. Eriti madal on praegu kuusepalkide hind, mille tihumeetri eest sai veel hiljuti 80 eurot, nüüd aga ennustatakse langust 50 euroni. Metsa majandamine on praegu üks suuremat sorti loterii.

Näeme lähiajal omanike erinevat käitumist. On lühema sütikuga metsaomanikke, kes kardavad, et kaotavad peagi kõik ja sestap raiuvad pigem kiiresti puud maha – isegi kui pole oma metsas üraskikoldeid leidnud. Seega üritavad nad oma varast kohe ja kähku maksimaalse kätte saada, enne kui kuuse-kooreürask nende metsa jõuab.

Aga on ka selliseid, kes näevad, et kuusepalkide pakkumine läheb turul järjest suuremaks ja hind üha langeb. Ta paneb kirve kappi tagasi ja lükkab raieplaanid edasi. Kuna hinnatase on madal ja üraskit tema metsas pole, ei lähe ta metsast midagi välja tooma.

Kindel on see, et üraski leviku takistamiseks algasid raied riigimetsas. Riigimetsa majandamise keskusel on ülevaade riigi metsaressursist ja selle olukorrast ning kahjuritõrje eesmärgil töötavad saed kuusikutes ka raierahu ajal. Võib arvata, et nii riigi- kui ka erametsast tuleb kuusepalke turule tavapärasest rohkem.

Metsa majandamine on praegu üks suuremat sorti loterii.

Üraskikahjustuste tõttu pakutakse kuusepuud nüüd rohkem mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas. Ebameeldiv putukas on teinud kahju Rootsis, Tšehhis, Saksamaal ja Austrias. Sellest tulenevalt pakkumine ilmselt suureneb, mis võib omakorda hinnad kõikjal alla viia.

Kagu-Eesti on hädas ka pidevate tormidega. Kasvav puu on elus organism ja suudab ennast kaitsta. Kuid kui torm puule kahju teeb või selle sootuks maha murrab, on puu nõrgestatud ega suuda enam üraski rünnakule vastu panna. Seetõttu levib ürask kiiremini just tormialadel.

70-aastasele kuusele on see igal juhul vääritu lõpp, kui uhket palgipuud kasutatakse lõpuks vaid küttepuuks või viiakse graanuli­tehasesse. See on ka metsaomanikule kõige hullem tulemus, sest rahaliselt kaotatakse vähemalt kolmekordselt. Nii on usin metsamajandamine tootnud hoopis miinust. Mitte ühegi arvutuse järgi pole mõtet kasvatada 70 aastat metsa, et see lõpuks 10-eurose tihumeetrihinnaga maha müüa.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles