Margus Lepik: vald peab tuge pakkuma

Valga vallavanem Margus Lepik.

FOTO: Tiit Loim/Lõuna-Eesti Postimees

Endine Valga linna- ja vallajuht toob välja katsumused, mis linnu ja valdu ees ootavad. Ta rõhutab, et juba nüüd tuleb eelarvet kohendades teha põhjalikult läbi mõeldud valikuid, sest kõigeks plaanituks raha ei jätku.

Areneva majanduslanguse ulatust on raske hinnata ning veelgi keerulisemaks muudab asjad eriolukord. See seab omavalitsuste ette katsumusi ja valikuid.

Valdadel ja linnadel tuleb toime tulla kahaneva eelarvega ning tagada seejuures olulisemate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Samuti toetada elanike toimetulekut ning tööandjate ja ettevõtjate võimalusi kriisist paremini väljuda. Kuigi need ülesanded pole majanduskriisi tingimustes lihtsad, peitub siin ometi võimalusi arenguks.

Kriisidevahelisel ajal oleme harjunud, et majandus kasvab ning koos sellega omavalitsuste tulubaas. Seda ka Valgas, ehkki keskmine palk inimese kohta on siin üks väiksemaid Eestis. Otseselt tulumaksu laekumisest sõltuv eelarve ei pääse majanduskriisi puhul kärbetest. Seetõttu on oluline hinnata juba etteulatuvalt omavalitsuse võimekust eesootavatel perioodidel ning ümber planeerida või edasi lükata tegevused, mis kahaneva majanduse oludes enam otstarbekad pole. Valikute tegemisel tuleks siiski mõelda töökohtade ja ettevõtete säilitamisele.

Headel aegadel on palju panustatud Valga valla ilme korrastamisse, heakorda ja haridusvõrku. Seda kõike kohaliku elukvaliteedi parandamiseks ning elanikele võimaluste loomiseks. Praegu ennustatakse omavalitsuste peamisele tuluallikale ehk üksikisiku tulumaksu laekumisele tugevat langust, mis mõjutab järgmiste aastate eelarveid. Lisaks tuleb kriisi arenedes ja töötute arvu kasvades arvestada suuremate kuludega valla sotsiaaltöös.

Sellest lähtudes tuleb üle vaadata suuremad kulukohad: investeeringud, projektides osalemine, kinnisvara haldamine ja ka valitsemiskulud. Valgas jätkuvad praegu suuremahulised tööd, nende seas Vabaduse 13 koolihoone renoveerimine, Valga-Valka linnasüdame arendus ja Kuperjanovi 12 lõvipeadega maja taastamine. Need on ammu planeeritud ja lähiajal valmivad objektid. Aga ka uusi mõtteid ja vajadusi on ootamas, näiteks Priimetsa kooli spordihoone, kaks munitsipaalkortermaja ja Valga põhikooli ujula laiendamine veekeskuseks. Remonti ootavad haridusasutused üle kogu valla.

Kõigeks raha ei jätku, mistõttu nüüd tuleb teha eriti läbimõeldud valikuid. Ekspertide hinnangul võib kriisist väljumiseks kuluda aastaid. Nii peab ka omavalitsus toimima tõhusalt. Tuleb hoiduda raha paigutamisest betooni, mis nõuab tulevikus vallaeelarvest suuri ülalpidamiskulusid. Samuti on vaja põhjalikult hinnata iga ehitise mõju inimeste vajadustele ja valla eelarvele. Nii on praegu uute majade ehitamise asemel pigem mõistlik remontida olemasolevaid, näiteks koole ja lasteaedu, et tõsta nende energiasäästlikkust ja kulutõhusust.

Lisaks tuleb majanduskriisi arenedes ja töötute arvu kasvades arvestada suuremate kuludega valla sotsiaaltöös.

Üle tuleb vaadata ka omavalitsuse valitsemiskulud. Korraks õnnestus Valgas vallavalitsuse poliitilist juhtkonda vähendada, kuid nüüd on see taas paisuma hakanud. Kriisiajal vajame kõrgepalgaliste poliitikute asemel aga rohkem oma ala asjatundjaid. Ka elanikud ootavad vallalt ennekõike kiireid, selgeid ja asjakohaseid otsuseid. Seetõttu tuleks kiiresti lõpetada asendustegevused, mis võivad küll valimiste eel populaarsust tõsta, ning selle asemel keskenduda olulisele.

Teenuste pakkumisel peitub üks lahendus riigiga sarnaselt digiteenustele üleminekus. Valga vallas alustasime peagi pärast haldusreformi e-teenuste arendamisega, et elanik saaks omavalitsusega asjad ära ajada ka ilma vallamajja tulemata. Pea aasta tagasi sai avalikuks veebikeskkond, kuhu ID-kaardiga sisse logides saab vallale enamiku taotlusi-dokumente ära esitada. Praeguses eriolukorras, mil vallavalitsuses kodanikke vastu ei võeta, on selline lahendus asendamatu. Pealegi aitavad e-teenused hoida kokku ametnike aega ja seeläbi omavalitsuse ressursse.

Digilahenduste võimalused on lõputud. Muu hulgas saab elektrooniliselt läbi viia ka volikogu istungeid. Selleks vajalikud vahendid said Valgas soetatud juba mitu kuud tagasi, kuid tänini pole volikogu neid kasutusele võtnud.

Projektide kaudu välisrahastust kaasates saab asju ära teha ka kriisi tingimustes. Samas kaasnevad iga projektiga kulud, mida nõuavad omaosalus ja tegevuste juhtimine. Seetõttu tuleb ka siinkohal hinnata iga projekti sobivust valla eesmärkide ja inimeste vajadustega. Samuti tuleb kaaluda, millised pikaajalised kohustused lisanduvad uue algatusega valla eelarvele. Märksõnad peavad siingi olema kulutõhusus ja elanike hõivatus ning kasu. Ajad, kus kõigis võimalikes projektides kaasa löödi, peaks nüüdseks igal pool möödas olema.

Kriis on parim võimalus murda aastatega juurdunud mustreid, aga teeme seda mitte iseend upitades ja teisi maha surudes, vaid üksteist toetades.

Tihti ei kaasnegi uute lahenduste katsetamisel suuri kulusid, samas kui elanikel on võita palju. Valgas algatasime maapiirkondadele suunatud ühe või mitme majapidamise kasutusse mõeldud pakiautomaatide võrgustiku rajamise pilootprojekti, mida uus vallavõim koostöös riigiga loodetavasti jätkab. Uudne lahendus oleks eriti vajalik just kriisiajal, kus kaupade ja teenuste kättesaadavust piiravad lisaks pikkadele vahemaadele eriolukorra tingimused. Sellisteks uuenduslikeks algatusteks on aeg tänagi soodne.

Sarnaselt riigiga saavad ka linnad-vallad seada fookuse kohaliku majanduse turgutamisele. Juba on mitu omavalitsust kaardistanud kohalikud tootjad ja teenusepakkujad ning kutsuvad üles neid eelistama, et piirkonna ettevõtjatele tuge pakkuda. Teatud piirini saavad omavalitsused tegevusi selliselt planeerida, et kulutatud raha piirkonda jääks.

Võimalusi konkursside ja hangete lokaalseks läbiviimiseks pole küll seaduse piires palju, kuid seda vähest tuleks kohaliku ettevõtluse turgutamiseks kasutada. Elanike tööhõive ja sissetulekute küsimust aitavad leevendada sotsiaalsed töökohad ja hooajatööd, näiteks saavad töökoha kaotanud kaasa lüüa heakorra tagamisel ja haljastuses. Ja miks mitte palgata kohalikke valla maadele metsa istutama.

Telia märtsis tehtud uuring näitas, et inimesed on liikunud linnadest maale. Kinnisvaraportaalides broneeritakse üha enam müügiobjekte maapiirkondades. Ka Valgamaal. Eelmisel aastal korraldatud maal elamise päev on saanud kriisi kaasabil hoo sisse. Kodus püsides uuritakse võimalusi internetis.

Leiame ka ise variante enese tutvustamiseks. Hea näide on Taheva, Karula ja Mõniste piirkonda tutvustav portaal Kotus. Sellest tasub ka teistel piirkondadel ja vallal tervikuna eeskuju võtta.

Kriisi üleelamine ja sellest väljatulek ei hakka olema lihtne. Iga inimene ja ettevõte tahab tunda nii riigi, omavalitsuse kui teiste inimeste toetust. Öeldakse, et kriis on parim võimalus murda aastatega juurdunud mustreid, aga teeme seda mitte iseend upitades ja teisi maha surudes, vaid üksteist toetades.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles