Kliinikum taastab plaanilise ravitöö järk-järgult

"Kliinikum soovib pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi nii eriolukorra ajal kui sellest väljudes," kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli Kliinikum peab plaanilise ravitöö taastamisel silmas ennekõike nii patsientide kui tervishoiutöötajate ohutust ning taastab plaanilise ravitöö järk-järgult, pidevalt COVID-19 levikut Eestis ja ka mujal maailmas jälgides.

"Haiglad on täna olukorras, milles pole kunagi varem olnud. Sellest hoolimata soovib kliinikum pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi nii eriolukorra ajal kui ka sellest väljudes," kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer. "Kui eriolukorra ajal jätkus lisaks erakorralisele abile ka selline ravi, mida ei olnud võimalik edasi lükata – seda nii ambulatoorsete vastuvõttude puhul kui ka haiglaravi puhul, siis arvestades COVID-19 levikut Eestis, on õige aeg leida sobivad viisid tavapärase töö juurde naasmiseks," lisas Seer.

Lisaks terviseameti allkirjastatud juhistele on kliinikumi kriisijuhtimismeeskonnas välja töötatud plaaniliste raviteenuste taastamise hindamise kriteeriumid. Kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul määratakse nende alustel, mis erialadel ja millises mahus saab plaanilist ravitööd taastada. "Kindlasti on töö taastamine erialati erinev, niisamuti selle ajaline telg, sõltudes muuhulgas haigete logistikast ja protseduuride vajadusest."

Ravitöö taastamisel tuleb leida tasakaal eriolukorra tõttu arstiabita jäänute ja teiste järjekorras olijate vahel. "Kliinikumil on kõikide nende patsientide andmed, kelle plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, päevaravi või statsionaarne ravi eriolukorra tõttu edasi lükkus. Võtame nendega ise ühendust, et leppida kokku, kuidas planeeritud vastuvõtud või haiglaravi toimub. Lähtume põhimõttest, et eelistatud on patsiendid, kelle ravi edasi lükati, kuid samas peame leidma ka võimalused teiste patsientide jaoks, kelle eriarsti vastuvõtu või haiglaravi vajadus on muutunud akuutsemaks," ütles kliinikumi ravijuht Andres Kotsar. "Täname patsiente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest. Palun jälgige ka edaspidi meie infokanaleid, jagame igapäevaselt ravitöö taastamise infot ka kliinikumi koduleheküljel," lisas doktor Kotsar.

Ravitöö taastamine tähendab muu hulgas, et patsientide ja töötajate ohutuse nimel järgitakse kliinikumis ka edaspidi rangelt kõiki viiruse tõkestamise reegleid, mistõttu tuleb haiglasse sisenejatel läbida kontrollpunkt sissepääsu juures. "Majja sisenedes kontrollitakse terviseseisundit ning tagatakse isikukaitsevahendid," selgitas ravijuht ning lisas, et ka patsientidel on suur roll infektsioonikontrolli nõuete järgmisel. "Patsiendid peavad hoidma haiglaruumides kahemeetrist distantsi teiste patsientidega ning järgima kätehügieeni reegleid."

Just rangete infektsiooninõuete täitmine ja kontrollpunktide sisseviimine on kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul olnud efektiivsed COVID-19 leviku tõkestamisel haiglaruumides. "Teiste riikide kogemusel saame öelda, et viiruse haiglast eemal hoidmine on võtmetähtsusega, mistõttu on plaanilise ravitöö taastumine just sammhaaval ainuõige lahendus."