Ester Karuse: kriisi järel lähme eluga edasi veel tugevamana

Ester Karuse

FOTO: Arvo Meeks

Maailmas valitseva koroonapandeemia tõttu on meil kehtinud poolteist kuud eriolukord. Kuigi Eestis on olukord kontrolli all, ei saa veel rääkida viiruse taandumisest ja piirangute kaotamisest. Samas peab meil olema plaan, kuidas edasi minna. Oskamata ennustada kriisi lõppu või hoomamata sellega kaasnevaid täpseid tagajärgi, saame teha praegu otsuseid, lähtudes oma parimatest teadmistest ja ekspertide nõuannetest.

Valitsus kiitis heaks kriisist väljumise strateegia ja kinnitab selle ilmselt sel nädalal. Samas suunas tegutseb ka Valga vallavalitsus. Kui üheskoos reegleid järgime, võime olla esimeste omavalitsuste hulgas, kes pöörduvad tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Väiksema asustustihedusega piirkondades ei puutu inimesed nii palju kokku kui suurtes linnades ja viirus peaks kiiremini taanduma. Aga rõhutan: seda vaid juhul, kui me praegu tervisekäitumises järeleandmisi ei tee.

Kuni oleme veel kriisi keskel ning riigis valitseb eriolukord, peame võtma vastu tagasilööke oma igapäevatoimingutes ning ka töövaldkondades, kuna nõuded sunnivad meid kõiki rahva tervise heaolu nimel vangerdusi tegema.

Paratamatult on üks neist murekohtadest majandus, kus paljud ettevõtjad ja avaliku sektori töötajad peavad toime tulema tööpuuduse ja vähese rahastusega. Sarnaselt ülejäänud Eestiga oli ka meie vald harjunud stabiilse majanduskasvuga ning seda keerulisem on uue olukorraga leppida. Tugevas kasvufaasis on vist ainult e-kaubandus ja kullerteenuse pakkujad.

Rõõmu valmistab teadmine, et üle pika aja on põllumajandusettevõtjate ukse taga järjekord tööd teha soovivatest Eesti inimestest. Müts maha nende ees, kes on varmad uusi töövõimalusi proovima. Uudistes oleme näinud, kuidas kosmeetik erialase töö puudumise tõttu lüpsmise ära õppis.

Eestlased on alati olnud ääretult töökad ja tublid, kuid sellist tagasilööki ei osanud ette näha keegi. Oluline on, et me õpiksime eelmisest majanduskriisist. Kui 2008. aastal majandus langes, läks Reformierakonnal ja toonasel peaministril Andrus Ansipil vähemalt aasta, et aru saada: kriis on käes. Iga kriis on küll varasemast erinev, kuid kahtlemata on kiiduväärt, et Jüri Ratase valitsus reageeris märtsi keskpaigas laienenud pandeemiale jõuliselt ja viivitamatult.

Lisaeelarvest eraldati riigihalduse ministri Jaak Aabi ettepanekul omavalitsustele 130 miljonit eurot, millega leevendatakse kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust.

Otsus võtta laenu on igati põhjendatud ja ainuõige samm. Kuna riigi laenukoormus on madal, võimaldab see soodsatel tingimustel lisaraha kaasata. Majandus saab tugeva hoobi, kuid laenuraha aitab vähemalt lööki oluliselt pehmendada, andes eelduse kriisist hoopis kiiremini välja tulla kui kümnend tagasi.

Üldpilt ei paku aga põhjust rõõmustamiseks ja seetõttu on ka Valga vallavalitsus asunud eelarvet üle vaatama, et viia kulud vastavusse laekuvate tuludega. Tasakaalu säilitamiseks tuleb sisse viia kärpeid valdkondades, kus seda on võimalik teha, kuid abita inimesed ei jää. Eesmärk on säilitada töökohad, hoida töötuse määra võimalikult madalana ning leida võimalikult paljudele inimestele kriisist kiiremaks väljumiseks sobiv rakendus. Priimetsa kooli uue maja ehitus aga jätkub, samuti Valga-Valka ühise linnaruumi rajamine.

Omavalitsused ei ole veel majanduskriisi mõjusid otseselt tunda saanud. Aprillikuu maksulaekumise andmed jõuavad meieni mai teises pooles, suured majanduslikud raskused suve lõpus või sügisel.

Selge on see, et tulud vähenevad. Ootamatute tagasilöökide korral on riigi kohustus abikäsi ulatada ja valitsuse eestvedamisel on seda ka tehtud. Hiljuti võttis riigikogu vastu teise lisaeelarve, kus on mitmesuguseid toetusmeetmeid nii tööinimestele, ettevõtjatele kui ka omavalitsustele.

Lisaeelarvest eraldati riigihalduse ministri Jaak Aabi ettepanekul omavalitsustele 130 miljonit eurot, millega leevendatakse kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa vastutusvaldkonnast lisandub sellele 100 miljonit eurot. Nutikalt tegutsedes on võimalus ka Valga vallal sellest kasu lõigata ning seeläbi kohalikele inimestele tööd pakkuda ja ümbruskonda kaunimaks muuta. Millised on meie võimalused?

Kutsun kõiki ettevõtjaid ja korteriühistute juhte kaasa mõtlema, kuidas riigi abi Valga valla huvides kõige otstarbekamalt kasutada.

Valga vald on pidanud seoses kriisiga tegema planeerimata kulutusi, samuti jääb valla eelarvesse laekumata arvestatav hulk tulusid. Võtame kas või lasteaia kohatasu vabastuse, mistõttu jääb vallal saamata hinnanguliselt 20 000 eurot. Lasteaedade töötajate palkade vähendamine ei tule aga kõne allagi.

Lisaeelarvest on 30 miljonit eurot mõeldud just eriolukorrast tingitud omatulude vähenemise ja kulude kasvu hüvitamiseks. See võimaldab meil katta näiteks sotsiaalvaldkonnas ning deso- ja isikukaitsevahenditele tehtud kulutusi.

Rahaliselt kõige kopsakam on omavalitsuste investeeringutoetus: koguni 67 miljonit eurot. Seda raha võib kasutada uuteks investeeringuteks, remondi- ja lammutuskuludeks ning nendega seotud muudeks kuludeks. Vajalikud lepingud peavad olema sõlmitud selle aasta jooksul, kuid tööd võivad lõppeda ka järgmisel aastal.

Teedehoiu toetuseks on ette nähtud 30 miljonit eurot, mis lisandub põhieelarvega antud 29 miljonile. Seega kasvab riigi abi omavalitsustele selles valdkonnas suisa kaks korda.

Elamute remondiks eraldatakse 73 miljonit eurot. Sellest toetusest võivad osa saada nii korteriühistud, omavalitsusüksused kui ka väike­elamute omanikud.

Lammutustoetuseks on omavalitsustele plaanitud 5 miljonit eurot. Kortermaja ümberehituse regionaallaenuks on aga ette nähtud 22 miljonit eurot. See toetus on mõeldud korteriühistutele, kelle majad asuvad madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ja kes ei saa pangast laenu või kellele pakutakse seda ebasoodsatel tingimustel. Ka Valga kuulub sellesse kategooriasse.

Kohti, kuhu Valga vallas lisaeelarvest tulevat raha paigutada, leidub. Meie ülesanne on teha tark valik. Kutsun kõiki ettevõtjaid ja korteriühistute juhte kaasa mõtlema, kuidas riigi abi meie valla huvides kõige otstarbekamalt kasutada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles