R, 9.12.2022

Lõuna-Eesti jahimehed kütivad usinalt metskitsi ja kopraid

Maarius Suviste
, reporter
Lõuna-Eesti jahimehed kütivad usinalt metskitsi ja kopraid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Endale toidupoolist varumas käivad koprad ujumiskoha vahetus naabruses. Foto on tehtud tänavu veebruaris.
Endale toidupoolist varumas käivad koprad ujumiskoha vahetus naabruses. Foto on tehtud tänavu veebruaris. Foto: Mati Määrits
  • Kagu-Eesti paistab silma kõrge kobraste küttimismahu poolest
  • Siinkandis on suurenenud ka metssea küttimine
  • Soe ja lumevaene talv oli mitmete jahiulukiliikide küttimiseks ebasoodne

Nii Valga- kui ka Võrumaa paistavad sarnaselt eelnevate aastatega silma kõrge kobraste küttimismahu poolest. Ligi 28 protsenti kõigist Eestis kütitud kobrastest on kätte saadud just nendes kahes maakonnas. Koos Põlvamaal tabatud kobrastega on kolme maakonna osa kolmandik kõigist Eestis kütitud kobrastest, ütles keskkonnaagentuuri peaspetsialist Uku Tampere. Põlvamaal saadi neid loomi kätte 388, Valgamaal 997 ja Võrumaal 982.

Kui aga vaadata kütitud metskitsede arvu jahimaa pinnaühiku kohta, siis sisuliselt moodustavad kolm Kagu-Eesti maakonda esikolmiku (umbkaudu 9,5 kitse 1000 hektari kohta). «Mõistagi on metskitse asustustihedus Kagu-Eestis ka märksa kõrgem kui enamikus teistes maakondades,» märkis Tampere.

Siinse kandi eripära on keskkonnaagentuuri andmetel seegi, et eelneva paari aastaga võrreldes suurenes metssea küttimine ja kasvamas on ka looma asustustihedus. Punahirvi kütiti aga näiteks 2019/2020 jahihooajal kõigis kolmes maakonnas oluliselt vähem kui eelneval hooajal.

Kütiti üle 31 000 metskitse

Üle-eestiliselt on kütitud isendite arvult mitmendat aastat järjest kõige suuremad muutused toimunud metskitsede puhul, ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veer­oja. Viimasel hooajal kütiti ligi 7000 isendit enam kui sellele eelnenud hooajal. Kokku langes jahimeeste saagiks 31 032 metskitse, mis on teadaolevalt läbi aegade suurim hooaja jooksul tabatud metskitsede arv Eestis.

«Metskitse küttimismahtude suurenemine on seotud liigi suure arvukusega. Kuna see toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, on vaja arvukuse tõusu küttimise kaudu piirata,» rääkis Veeroja.

Ta lisas, et ka karude hulk on kasvanud ning tekitatud kahjude tõttu suurendati ka nende küttimismahtu. Möödunud hooajal langes jahimeeste saagiks 67 mesikäppa, mis on viimase paari aastakümne lõikes kõige suurem küttimismaht ühel hooajal.

Metskitse küttimismahtude suurenemine on seotud liigi suure arvukusega. Kuna see toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, on vaja metskitsede arvukuse edasist tõusu küttimise kaudu piirata, ütles keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Eesti metsade suurimaid loomi – põtru – kütiti viimasel jahihooajal 6304 isendit. Seda on märksa vähem kui eelneval kolmel aastal. «Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, alanevad tõenäoliselt küttimismahud järgnevatel aastatel veelgi,» märkis Veeroja.

Metssea arvukus on tõusuteel

Äsjane soe ja lumevaene talv oli keskkonnaagentuuri teatel mitme ulukiliigi küttimiseks väga ebasoodne. Nii jäi tulemus tagasihoidlikuks huntide ja mitme kärplase liigi puhul.

Näiteks kütiti 1517 metsnugist, mida on kaks korda vähem kui eelnevatel hooaegadel. Sarnaselt langes ka kütitud kivinugiste, tuhkrute ja minkide arv.

Veeroja selgitas, et lumikatte puudumine mõjutas teatud määral ka metssigade küttimist. Eestis kütiti kokku 4820 metssiga ehk 59 isendit enam kui eelnenud hooajal.

«Vaatlusandmed näitavad selgelt, et metssea arvukus on taas tõusuteel ja lumikatte olemasolul võinuks kütitud metssigade arv olla märksa suurem. Kuna Aafrika katku põdevaid metssigu ei ole Eestis enam kui aasta jooksul leitud ning küttimine on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum, võib metssea arvukus kiiresti suurenema hakata,» rääkis Veeroja.

Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes rohkem näiteks kopraid ja metskurvitsaid, eelneva paari jahihooajaga võrreldes vähem kütiti aga hanelisi. «Haneliste küttimine sõltub suurel määral sellest, kuivõrd kiirelt sügisrändel olevad linnud Eesti aladelt läbi rändavad, mis omakorda on tingitud sügisestest ilmastikuoludest,» selgitas Rauno Veeroja.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 85 839 jahiulukit: 65 317 olid 19 imetaja- ja 20 522 olid 32 linnuliigi esindajad.

Põlvas võeti pahandust teinud koprad sihikule

Usinasti paljunenud koprad on tekitanud Põlva paisjärve ääres hulga pahandust, mistõttu andis vallavalitsus talvel loa nende arvukust piirata.

«Kohe pärast küttimisloa saamist saadi kätte üks isend, seejärel näitas kobraste tegevus vaibumise märke. Lasime alla ka ühe kopratammi,» ütles Põlvamaa jahimees Aare Veetsmann. Tema sõnul on tänaseks maakonna vapiloomade tegevus järve ääres taas mõnevõrra aktiveerunud, veel mõni puu on maha lastud. «Küttimisega tegeletakse edasi. Luba kehtib aasta lõpuni.»

Koprad on talvel Põlvas ujumiskoha vahetus naabruses langetanud puid, kahjustanud puutüvesid ning tõkestanud tammidega sissevoolud. Kobraste tekitatud urud muutusid inimestele ohtlikuks, tekkisliigvesi ning mõjutatud sai maastiku ilme.

Elanike ohutuse ja ala heakorra tagamiseks andiski vallavalitsus loa piirata Põlva linnas elutsevate kobraste arvukust. Kuna tiheasustusalale sattunud uluki surmamist ei loeta jahipidamiseks, ei kehti seal ka jahieeskirjaga kehtestatud jahiajad.

Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti, samuti neid püüda. Küll tuleb järgida väljakujunenud eetilisi tavasid: vanaloomi ei püüta ega kütita poegimisajal, et ära hoida pesas olevate poegade hukkumine. Eelkõige aga tuleb tagada ohutus inimestele ja teistele elusolenditele.

Märksõnad
Tagasi üles