Lõuna-Eesti jahimehed kütivad usinalt metskitsi ja kopraid

Endale toidupoolist varumas käivad koprad ujumiskoha vahetus naabruses. Foto on tehtud tänavu veebruaris. Foto: Mati Määrits

Nii Valga- kui ka Võrumaa paistavad sarnaselt eelnevate aastatega silma kõrge kobraste küttimismahu poolest. Ligi 28 protsenti kõigist Eestis kütitud kobrastest on kätte saadud just nendes kahes maakonnas. Koos Põlvamaal tabatud kobrastega on kolme maakonna osa kolmandik kõigist Eestis kütitud kobrastest, ütles keskkonnaagentuuri peaspetsialist Uku Tampere. Põlvamaal saadi neid loomi kätte 388, Valgamaal 997 ja Võrumaal 982.

Kui aga vaadata kütitud metskitsede arvu jahimaa pinnaühiku kohta, siis sisuliselt moodustavad kolm Kagu-Eesti maakonda esikolmiku (umbkaudu 9,5 kitse 1000 hektari kohta). «Mõistagi on metskitse asustustihedus Kagu-Eestis ka märksa kõrgem kui enamikus teistes maakondades,» märkis Tampere.

Siinse kandi eripära on keskkonnaagentuuri andmetel seegi, et eelneva paari aastaga võrreldes suurenes metssea küttimine ja kasvamas on ka looma asustustihedus. Punahirvi kütiti aga näiteks 2019/2020 jahihooajal kõigis kolmes maakonnas oluliselt vähem kui eelneval hooajal.