Video ⟩ Karud askeldasid põllul

Täna õhtul jäid Viljandimaal Võrtsjärve lähistel kaamera ette kaks karu, kes põllul askeldasid.

Karud tabas videole Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Sirli Homuha. «Pärast pikka tööpäeva sai Võrtsjärve kandis loodusesse mindud. Ühtäkki nägin eemal põllul kaht karu. Kuigi ilm oli vihmane ja seetõttu ka hämar, olid karud selgesti jälgitavad. Kuna karud toimetasid rahulikult mõnda aega, õnnestus nad ka kiirelt telefoniga videosse saada,» kirjeldas Homuha. 

Esmalt toimetasid karud põllul, lõpuks suundusid nad ära tihnikusse.

Rajakaamerad on tänavu karusid tuvastanud ka Võrumaal ja Valgamaal.

Keskkonnaamet teavitas eile sotsiaalmeedias, et karud ärkavad taliuinakust tavaliselt märtsis. Esimesena teevad seda isasloomad, poegadega emasloomad virguvad unest mõnevõrra hiljem.

Pikalt söömata olnud looma üks esimesi ülesandeid on seedimise taastamine ehk nn karupunni eemaldamine seedetrakti lõpuosast. Selleks sööb pruunkaru talvituspaiga läheduses peamiselt oksi, taimevõrseid (näiteks naadilehed) aga ka sipelgamune, võimalusel ulatatakse käpp mesitarudes oleva valgurikka mesilashaude järele. Paraku võib mõne karu jaoks mesitarudest söögipoolise hankimine harjumuseks muutuda. Eriti altid on selleks noored, 2-3aastased isendid, kes on äsja ema juurest iseseisvale elule suundunud.

Kui reeglina kardab karu inimest kindlasti rohkem kui inimene karu, siis eeskätt just nooreealiste seas leidub aeg-ajal ka neid, kes inimese lähedust miskiks ei pea. Nii satuvad noored karud toitu otsima näiteks majapidamiste kõrval olevatele maasikapõldudele või kõrvalhoonetesse.

Samavõrd tõenäoline on inimesel sattuda karude tagahoovi. Metsas vaikselt jalutades võib kevadisel ajal kokku sattuda mängivate karupoegadega. Taoline olukord on inimesele väga ohtlik, sest läheduses viibiv karuema võib poegade kaitseks inimest rünnata. Sellises olukorras tuleb tuldud teed pidi vaikselt taganeda. Karupoegi paitada või nendega muul viisil kontakti luua ei tohi – see oleks karuteene endale, kirjutas amet.